DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

valitsã

valitsã (va-lí-tsã) sf valitsã (va-lí-tsã) – unã soi di sfinduchi di lemnu i tiniche tu cari omlu tsãni di-aradã stranji i lucri di casã; unã soi di cutii mari (sfinduchitsã) cu mãnushi (tra s-poatã s-hibã acãtsatã cãndu s-poartã cu mãna) tu cari omlu sh-bagã di-aradã stranjili, cãndu fatsi un cali ma lungã; baulã, sipeti, caselã, cãselã, haselã
{ro: valiză, sipet, cufăr}
{fr: valise}
{en: suitcase, bag}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

baulã

baulã (ba-ú-lã) sf bauli/baule (ba-ú-li) – unã soi di sfinduchi di cheali, lemnu i tiniche tu cari omlu tsãni di-aradã stranji i lucri di casã; unã soi di cutii mari cu mãnushi (tra s-poatã s-hibã acãtsatã cu mãna cãndu s-poartã) tu cari omlu sh-bagã di-aradã stranjili, cãndu fatsi un cali ma lungã; sipeti, valitsã, caselã, cãselã, haselã
{ro: valiză, sipet, cufăr}
{fr: valise}
{en: suitcase, bag}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

buval

buval (bú-valŭ) sm, sf buvalã (bú-va-lã), buvalj (bú-valjĭ), buva-li/buvale (bú-va-li) – pravdã tsi sh-u-adutsi cu boulu (vaca), cu truplu ma zveltu, cu perlu di pi cheali albu i lai, ascur shi arehav, shi coarnili shutsãti ca neali sh-turnati cãtrã nãpoi; buvul, bivul; (fig:
1: buval = om aplo tsi nu shtii cum si s-poartã tu lumi, niciuplit, nipilichisit, om di la oi; expr:
2: dzua njel agiun, sh-noaptea buval zgrumã = (atsel) tsi pari imir ma poati s-hibã sh-multu gioni)
{ro: bivol}
{fr: buffle}
{en: (water) buffalo}
ex: un lai buval, buciunj arucuteashti (angucitoari: cireaplu); veadi sum un arburi doi buvalj friptsã tu sulã; unã ursã cãt un buval

§ buvul (bú-vulŭ) sm, sf buvulã (bú-vu-lã), buvulj (bú-vuljĭ), buvuli/bu-vule (bú-vu-li) – (unã cu buval)
ex: ti tãvãlish ca buvulu

§ bivul (bí-vulŭ) sm, sf bivulã (bi-vu-lã), bivulj (bí-vuljĭ), bivuli/bivuli (bí-vu-li) – (unã cu buval)
ex: canda li-ari pultãrli di bivul

§ buvãlitsã (bu-vã-lí-tsã) sf buvãlitsã (bu-vã-lí-tsã) – feamina (vaca) di buval; buvulitsã, bivulitsã;
(expr: mi fac buvãlitsã = mi ngrash multu)
{ro: bivol}
{fr: bufflone}
{en: (water) buffalo cow}

§ buvulitsã (bu-vu-lí-tsã) sf buvulitsã (bu-vu-lí-tsã) – (unã cu buvãlitsã)
ex: vãcarlu adusi buvulitsãli ntardu; s-featsi unã buvulitsã (fig: muljari multu groasã; si ngrushe multu)

§ bivu-litsã (bi-vu-lí-tsã) sf bivulitsã (bi-vu-lí-tsã) (unã cu buvãlitsã)
ex: bivulitsa ari lapti gros

§ buvãlici (bu-vã-lícĭŭ) sm, sf buvãli-ci/buvãlice (bu-vã-lí-ci), buvãlici (bu-vã-lícĭ), buvãlici/buvãlice (bu-vã-lí-ci) – buval njic; yitsãl di buval
{ro: bivol mic}
{fr: bufflettin}
{en: little, young (water) buffalo}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

caselã

caselã (ca-sé-lã) sf caseli/casele (ca-sé-li) – cutii tu cari s-tsãn (s-poartã, s-vindu, etc.) lucri; cutii mari adratã ma multu di lemnu (metal, plasticã, carti groasã, etc.) tu cari s-tsãn (s-poartã, s-vindu, etc.) lucri mãri sh-greali; sfinduchi, sinduchi, haselã, casã, cãselã, casonã, mãlatã, sipeti, baulã, valitsã
{ro: cufăr, ladă}
{fr: coffre, malle, caisse de bois}
{en: chest, box, bin}
ex: caselã (sinduchi) mplinã di cãrtsã; s-lja paradz dit caselã (casã, cutii); dizvulusi casela shi lo cãts paradz vru

§ cãselã (cã-sé-lã) sf cãseli/cãsele (cã-sé-li) – (unã cu caselã)

§ casonã (ca-só-nã) sf casoni/casone (ca-só-ni) – (unã cu caselã)
ex: auãli li bagã tu casonã

§ casã2 (cá-sã) sf casi/case (cá-si) – (unã cu caselã)
(expr: casã di gaz = cutia tu cari s-bagã shi s-tsãni gazlu)

§ haselã (ha-sé-lã) sf haseli/hasele (ha-sé-li) – (unã cu caselã)
ex: haselã (sinduchea cu pai) di-al Moisi; va s-dishcljidã hasela (casona); bagã flurii tu haselã (sfinduchi)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

sipeti/sipete

sipeti/sipete (si-pé-ti) sf sipets (si-pétsĭ) – unã soi di sfinduchi di lemnu i tiniche tu cari omlu tsãni di-aradã stranji i lucri di casã; unã soi di cutii mari cu mãnushi (tra s-poatã s-hibã acãtsatã cu mãna cãndu s-poartã dit un loc tu altu) tu cari omlu sh-bagã di-aradã stranjili, cãndu fatsi un cali ma lungã; baulã, valitsã, caselã, cãselã, haselã
{ro: valiză, sipet, cufăr}
{fr: valise}
{en: suitcase, bag}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

suvalnitsã

suvalnitsã (su-vál-ni-tsã) sf suvalnitsã (su-vál-ni-tsã) – hãlati njicã di lemnu cu cari s-treatsi hirlu di tramã prit hirili di urdzãturã cãndu muljarea tsasi la arãzboi; suvanitsã, suvalitsã, suvaltsã; zvaltsã, zvalindzã;
(expr: lj-njardzi gura suvalnitsã = zburashti multi sh-agonja fãrã s-astãmãtseascã dip)
{ro: suveică}
{fr: navette de tisserand}
{en: shuttle}
ex: treatsi, shutsã, ancljagã amari (angucitoari: suvalnitsa); suvalnitsa-lj cãdzu dit mãnj

§ suvaltsã (su-vál-tsã) sf suvaltsã (su-vál-tsã) – (unã cu suvalnitsã)

§ zvaltsã (zvál-tsã) sf zvaltsã (zvál-tsã) – (unã cu suvalnitsã)

§ zvalendzã (zva-lén-dzã) sf zvalendzã (zva-lén-dzã) – (unã cu suvalnitsã)
ex: zvalendza nã easti agiutor la tsãseari

§ zvalindzã (zvá-lin-dzã) sf zvalindzã (zvá-lin-dzã) – (unã cu suvalnitsã)
ex: treatsi, shutsã, ncljagã-amari (angucitoari: zvalindza)

§ suvanitsã (su-vá-ni-tsã) sf suvanitsã (su-vá-ni-tsã) – (unã cu suvalnitsã)

§ suvalitsã (su-vá-li-tsã) sf suvalitsã (su-vá-li-tsã) – (unã cu suvalnitsã)

§ suvalindzã (su-vá-lin-dzã) sf suvalindzã (su-vá-lin-dzã) – (unã cu suvalnitsã)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã