DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

timelj

timelj (thi-méljĭŭ) sn timealji/timealje (thi-meá-lji) – partea di nghios di la unã binai (casã, bisearicã, agalmã, etc.) pri cari sta di si ndrupashti;
(expr:
1: om cu timelj (timealji) = om bun, salami, ashtirnut, pri-a curi zbor pots s-ti ndrupãshti cãndu ai ananghi;
2: idei di timelj = ideea (prova) pri cari si ndrupashti unã ntreagã zburãri)
{ro: temelie}
{fr: base, fondement}
{en: base, foundation}
ex: timeljlu a casãljei easti muljarea; adzã bãgai timeljlu a casãljei; easti casã cu timelj bun; ai timelj
(expr: ai vãrã provã pri cari s-ti ndrupãshti) tr-atseali tsi spunj?; s-trunduea loclu dit timelj; s-lu-ascultsi cã easti om cu timealji
(expr: om bun, salami, ashtirnut); ari timelj ficiorlu-aestu

§ timiljos (thi-mi-ljĭósŭ) adg timiljoasã (thi-mi-ljĭŭá-sã), timiljosh (thi-mi-ljĭóshĭ) adg timiljoasi/timiljoase (thi-mi-ljĭŭá-si) – tsi ari timelj sãnãtos, bun
{ro: întemeiat}
{fr: fondé, basé, fondamental}
{en: based, founded, fundamental}
ex: timiljoasili idei

§ timiljusescu (thi-mi-ljĭu-sés-cu) (mi) vb IV timiljusii (thi-mi-ljĭu-síĭ), timiljuseam (thi-mi-ljĭu-seámŭ), timiljusitã (thi-mi-ljĭu-sí-tã), timiljusiri/timiljusire (thi-mi-ljĭu-sí-ri) – bag timelj a unui lucru (casã, punti, bisearicã, etc.); ntimiljedz, ntimelj, fundedz
{ro: întemeia; pune bazele}
{fr: asseoir les fondements d’un édifice; baser, fonder}
{en: set the foundation of a building; base, found}
ex: u timiljusii ghini (lj-bãgai bun ti-melj)

§ timiljusit (thi-mi-ljĭu-sítŭ) adg timiljusitã (thi-mi-ljĭu-sí-tã), timiljusits (thi-mi-ljĭu-sítsĭ), timiljusiti/timiljusite (thi-mi-ljĭu-sí-ti) – tsi-lj s-ari bãgatã timelj; tsi ari timelj, ntimiljat, fundat

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

afundu1

afundu1 (a-fún-du) sn afunduri (a-fún-durĭ) – partea di nghios sh-di nuntru a unui vas (arãu, groapã, etc.); partea di nghios sh-di nafoarã a unui lucru (pri cari lucrul poati si sta cãndu easti bãgat i anãltsat); ahãndami, ahãndusimi;
(expr:
1: lj-dau di fundu = ãlj dau di cali a lucrului; lj-aflu ceareea a lucrului; u-aduchescu ghini huzmetea;
2: sac fãrã fundu = zbor tsi s-dzãtsi tr-atsel tsi mãcã multu, tsi easti multu spatal, tsi easti multu afundos, tsi nu pari s-aibã fundu, etc.)
{ro: fund, profunzime}
{fr: fond; profondeur}
{en: bottom, depth}

§ fundu (fún-du) sn funduri (fún-durĭ) – (unã cu afundu1)
ex: iu ti duts, lai gushi lungã? tsi mi ntreghi, lea fundu-apres? (angucitoari: cãldarea shi maljlu); ca cheatra tu fundu (tu partea di nghios, tu-ahãndami) cãdea; lo pocilu cu zorea shi-l bea pãn tu fundu (di nu-armasi tsiva tu el); gãleata, tu fundu eara aumtã cu cãtrani; pri amãrli fãrã fundu
(expr: multu afundos, tsi pari s-nu-aibã fundu); mutrii tu fundul di cãzani; agiumsirã tru fundul a pishtireauãljei; avea cãtrã tu fundul di grãdinã un mer; fundul a baltãljei nu s-ari-aflatã; agiumsi njiclu pãn tu fundul di puts; tu fundul a chisãljei va s-intri, s-easti cã mãts carni Vinjirea; mistiryiul a lor fãrã fundu; lj-deadi di fundu
(expr: ãlj ded di cali)

§ afundu2 (a-fún-du) (mi) vb I afundai (a-fun-dáĭ), afundam (a-fun-dámŭ), afundatã (a-fun-dá-tã), afundari/afundare (a-fun-dá-ri) – hig (pingu, fac s-intrã) tsiva cãtã tu fundul a unui lucru; mpingu doplu tu gusha-a unei shishi tra s-u-astup; l-fac un lucru s-hibã cu fundul cama nghios; afun-dedz, afundusescu, fundusescu, adãntsescu, ahundusescu, ahãn-dusescu, hãndãcusescu, hãusescu, vutsescu, dipun, hãmblusescu, hlãmbusescu, uselescu
{ro: cufunda, scufunda}
{fr: enfoncer, plonger}
{en: sink, plunge into}
ex: di trei ori s-afundã (dusi tu fundul a apãljei) shi di trei ori ishi pisti apã; s-afundã prit brãtsiri; ãn loc s-mi-ascapã, mi-afunda cama multu; fudz di-aoa i va ti-afundu tu arãu

§ afundedz (a-fun-dédzŭ) (mi) vb I afundai (a-fun-dáĭ), afundam (a-fun-dámŭ), afundatã (a-fun-dá-tã), afunda-ri/afundare (a-fun-dá-ri) – (unã cu afundu2)

§ afundat (a-fun-dátŭ) adg afundatã (a-fun-dá-tã), afundats (a-fun-dátsĭ), afunda-ti/afundate (a-fun-dá-ti) – tsi easti pimtu cãtã tu fundu; afundusit, fundusit, ahundusit, ahãndusit, hãndãcusit, adãntsit, hãusit, vutsit, dipunat, hãmblusit, hlãmbusit, uselit

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

angunã

angunã (an-gú-nã) sf anguni/angune (an-gú-ni) – loclu iu s-adunã trei mãrdzinj a unui lucru; loclu dit casã iu s-andãmusescu doauã stizmi; capitlu-a unei sucachi iu s-andãmuseashti cu-unã altã sucachi; angun, chioshi, chiuse, chiushe, cohi, cornu
{ro: ungher, colţ}
{fr: angle, coin, encoignure}
{en: angle, corner}
ex: anguna (chiosha, cornul) di casã

§ angun (an-gúnŭ) sn anguni/angune (an-gú-ni) – (unã cu angunã)

§ angunari/angunare (an-gu-ná-ri) sf angunãri (an-gu-nắrĭ) – cheatra tsi easti bãgatã tu cornul a timeljlui di casã, loclu tu timelj iu s-adunã dauã stizmi
{ro: piatră angulară}
{fr: pierre angulaire}
{en: cornerstone}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

binai/binae

binai/binae (bi-ná-i) sf binãi (bi-nắĭ) – binã, acareti, adãrãmintu, casã
{ro: bina, construcţie}
{fr: construction}
{en: building}
ex: bãgarã timeljlu a binailjei (adãrãmintului); binaea (acaretea, casa) easti vãrtoasã

§ binã (bi-nắ) sm binadz (bi-nádzĭ) – (unã cu binai)
ex: featsi un mari binã (anãltsã unã casã, adãrãmintu mari)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

distimeli/distimele

distimeli/distimele (dis-ti-mé-li) sf distimelj (dis-ti-méljĭ) – cumatã di pãndzã tsi s-tsãni nduplicatã tu gepi (di bãrbats) i tu ceantã (di muljeri) sh-tu cari omlu sh-suflã narea di mixi (sh-ashteardzi fatsa di sudoari, etc.); unã cumatã di tsãsãturã (unã pishtamalã) cu cari omlu s-ashteardzi pi mãnj (fatsã, trup, etc.) dupã tsi s-aspealã shi easti ud; unã cumatã di tsãsãturã (unã pitsetã) cu cari omlu sh-ashteardzi mãnjli shi budzãli di mãcari (cãndu sta la measã); destemeli, destemeali, tistimeli, testemeli, mãndilã, shimii, shamii, civrei, ciuvre, cimber, peaticã, pishtamal, pishtamalã, pishteamal, pishchiri, pischiri, pitsetã, shirvet, shirveti; (fig: distimeli = mãndilã lai di jalj)
{ro: batistă, prosop, şervet de masă}
{fr: mouchoir, serviette de toilette (table), essuie-main}
{en: handkerchief, towel, napkin}
ex: distimeli chindisitã, stri niori arucutitã (angucitoari: curcubeulu); distimelea (mãndila)-arcatã, sã-lj tsãnã-aumbratã; s-ashtearsi la mãnã cu-unã distimeli; poartã distimeli (fig: mãndilã lai di jali) dupã soacrã-sa

§ destemeli/destemele (des-te-mé-li) sf destemelj (des-te-méljĭ) – (unã cu distimeli)

§ destemeali/destemeale (des-te-meá-li) sf destemelj (des-te-méljĭ) – (unã cu distimeli)

§ pishtamalã (pish-ta-má-lã) sf pishtamãlj (pish-ta-mắljĭ) – (unã cu distimeli)
ex: sh-nãsã va pishtamalã

§ pishtamal (pish-ta-málŭ) sn pishtamãlj (pish-ta-mắljĭ) – (unã cu distimeli)

§ pishteamal (pish-tea-málŭ) sn pishteamãlj (pish-tea-mắljĭ) – (unã cu distimeli)

§ pishchiri1/pishchire (pish-chí-ri) sf pishchiri(?) (pish-chírĭ) – (unã cu distimeli)
ex: ashteardzi-ts dzeadzitli di pishchiri (pitsetã)

§ tistimeli/tistimele (tis-ti-mé-li) sf tistimelj (tis-ti-méljĭ) – (unã cu distimeli)
ex: mi-ashtershu cu tistimelea (pitseta, shimia); sh-bãgã tistimeli (fig: mãndilã lai di jali) n cap

§ testemeli/testemele (tes-te-mé-li) sf testemelj (tes-te-méljĭ) – (unã cu distimeli)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

dogmã

dogmã (dóg-mã) sf dogmati/dogmate (dóg-ma-ti) – nom tsi spuni a unui cum lipseashti si s-poartã; nom di timelj a unei pisti tsi lipseashti aprucheari di mpistimenj fãrã cãtigursiri; semnu (tihisiri, faptã, hiintsã, cucuvai, etc.) tsi-lj da a omlui unã noimã cã va si s-facã tsiva
{ro: dogmă, semn}
{fr: précepte, indice}
{en: precept, sign}
ex: nj-deadi slabi dogmati (slabi seamni)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

filuluyii

filuluyii (fi-lu-lu-yí-i) sf filuluyii (fi-lu-lu-yíĭ) – shtiintsa cari caftã s-aducheascã nomurli tsi sta la timeljlu a limbãljei shi a scriariljei a ljei; nomurli di gramatichii tsi u fac bunã unã zburãri shi scriari; multimea di cãntitsi shi isturii zburãti i scriati tu limba-a unui popul; isturia cu alãxirili tsi li fatsi unã limbã cu chirolu shi ligãturili namisa di ma multi limbi
{ro: filologie, literatură}
{fr: philologie; littérature}
{en: philologie, linguistics, literature}
ex: multsã armãnj au nvitsatã filulughi Athina, altsã Bucureshti

§ filulog (fi-lu-lógh) sm filuloyi (fi-lu-lóyĭ) – atsel tsi cunoashti filuluyia shi poati s-ufiliseascã nomurli a ljei; omlu tsi ari dghivãsitã sh-cunoashti multi cãrtsã; filolug, filolog
{ro: filolog}
{fr: philologue; littérateur}
{en: philologist, linguist, man of letters}
ex: easti un mari filulog

§ filolug (fi-ló-lugh) sm filoluyi (fi-ló-luyĭ) – (unã cu filulog)

§ filolog (fi-ló-logh shi fi-lo-lógh) sm filoloyi (fi-ló-loyĭ shi fi-lo-lóyĭ) – (unã cu filulog)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

filuzufii/filuzufie

filuzufii/filuzufie (fi-lu-zu-fí-i) sf filuzufii (fi-lu-zu-fíĭ) – shtiin-tsa cari caftã s-aducheascã shi s-n-aspunã cunushtearea, scupolu shi mistiryiul a lumiljei shi a banãljei; nomurli shi scupolu tsi s-aflã la timeljlu a unei shtiintsã; mintiminilja-a atsilui tsi aravdã cu frãmtsea dishcljisã shi fãrã si s-plãngã di tuti tsi lj-adutsi bana
{ro: filozofie}
{fr: philosophie}
{en: philosophy}
ex: canda easti unã filuzufii, ashi ti mindueshti

§ filozuf (fi-ló-zufŭ) sm filozuhi (fi-ló-zuhĭ) – atsel tsi cunoashti filuzufia shi bãneadzã dupã nomurli a ljei; om tsi shtii tuti; filuzóf
{ro: filozof}
{fr: philosophe}
{en: philosopher}
ex: nãs filozuf nu sh-eara; bãneadzã tu amirãrilja-atsea un mari filozuf

§ filuzof (fi-lu-zófŭ) sm filuzohi (fi-lu-zóhĭ) – (unã cu filozuf)
ex: cãndu zburashti, canda easti un filuzof; dutsi tu oda filuzoflui shi-lj dzãtsi

§ filozof (fi-ló-zofŭ shi fi-lo-zófŭ) sm filozohi (fi-ló-zohĭ shi fi-lo-zóhĭ) – (unã cu filozuf)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

hãznã

hãznã (hãz-nắ) sn hãznadz (hãz-nádzĭ) – loclu iu s-tsãni adunatã avearea-a statlui (pãradz, amalãmã, etc.); aveari adunatã sh-turnatã tu lucri njits sh-cu multã tinjii (ca pãradz, chetri scumpi, lucri di artã, etc. ascumti multi ori tu-un singur loc); yisteari, ayisteari, malã, thisavro, chisavro; aveari, avutsãlji, avutsami, bugãtsãlji
{ro: comoară, tezaur}
{fr: trésor}
{en: treasure}
ex: njarsim la hãznã (loclu iu s-tsãni adunatã avearea-a statlui); aflarã tu timeljlu a casãljei un hãznã (yisteari); avdzã cum vrea aushlu s-calcã hãznãlu-a amirãlui; ncljidets usha di hãznã cu noauã cljei; pusputeashti prit stranji, ãlj furã cljeili di hãznã; tritsea priningã casa-a lor cãmilili amirãreshti, ncãrcati cu hãznã (yisteari, aveari)

§ hãznãtar (hãz-nã-tárŭ) sm hãznãtari (hãz-nã-tárĭ) – atsel tsi-aveaglji hãznãlu; atsel tsi ari vrundida-a hãznãlui (fig: omlu tsi ari vrundida paradzlor di la unã sutsatã, di la unã ducheani, hani, etc., iu s-dutsi lumea s-pãlteascã)
{ro: vistiernic, casier}
{fr: trésorier, caissier}
{en: treasurer, cashier, paymaster}
ex: ursi s-nã plãteascã hãznãtarlu-a lui

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

ishala

ishala (i-shĭa-lá) invar – doxa-l Dumnidzã; cu vrearea (agiutorlu) al Dumnidzã
{ro: cu voia (ajutorul) Domnului!}
{fr: s’il plaît à Dieu}
{en: with God’s help (wish)!}
ex: ishala (cu vrearea-al Dumnidzã) mãni va s-yinã; ishala (cu agiutorlu-al Dumnidzã) mãni va sãpãm timeljlu a casãljei

§ ileala (i-lea-lá) invar – s-n-ascapã Dumnidzã; s-lu-alash shi s-fudzi di el (limãreaua s-da di nãs); s-nu hibã cu vrearea-al Dumnidzã!
{ro: scapă-ne Doamne!; să nu fie pe placul lui Dumnezeu}
{fr: à Dieu ne plaise!}
{en: God, save us!; without the wish of God}
ex: tutã hoara fatsi ileala (fatsi: s-n-ascapã Dumnidzã!) di aestu om

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã