DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

sicleti/siclete

sicleti/siclete (si-clé-ti) sf siclets (si-clétsĭ) – niisihia tsi u-aducheashti cariva cãndu easti singur shi-lj lipseashti un di soi i di-aproapea; tsi ari cripãri shi tradzi gailelu trã cariva; atsea tsi-aducheahsti un tsi nu-ari tsiva s-facã, ca sã-lj treacã oara; sãcleti, niisihii, angusã, ãngusã, ngusã, cripari, stinuhurii
{ro: necaz, neplăcere}
{fr: angoisse qu’on ressent pendant qu’on est seul et qu’on desire quelqu’on de ses proches}
{en: anguish felt when one is alone}

§ sãcleti/sãclete (sã-clé-ti) sf sãclets (sã-clétsĭ) – (unã cu sicleti)

§ siclitsescu (si-cli-tsés-cu) (mi) vb IV siclitsii (si-cli-tsíĭ), siclitseam (si-cli-tseámŭ), siclitsitã (si-cli-tsí-tã), siclitsiri/siclitsire (si-cli-tsí-ri) – fac pri cariva s-aducheascã (icã mini aduchescu) unã sicleti; nji s-aurashti; ãnj pari arãu (mi mealã, ãlj duc criparea, mi sãcãldisescu) di starea tu cari s-aflã cariva di soi i di-aproapea; nu shtiu tsi s-fac ta sã-nj treacã oara; trag gailelu; sãcãldisescu, stinuhursescu
{ro: plictisi, sinchisi}
{fr: s’ennuyer, se soucier}
{en: be annoyed, care, concern oneself}
ex: tra s-njirã feata tra s-nu s-siclitseascã (s-nu-lj s-aurascã) shi s-nu caftã mã-sa; cã nu avea fãrinã tu ambari, nu s-siclitsea (nu-lj trãdzea gailelu) dip di dip

§ siclitsit (si-cli-tsítŭ) adg siclitsitã (si-cli-tsí-tã), siclitsits (si-cli-tsítsĭ), siclitsiti/siclitsite (si-cli-tsí-ti) – tsi aducheashti unã sicleti; tsi-lj pari arãu di starea tu cari s-aflã cariva di soi i di-aproapea; tsi tradzi gailelu
{ro: plictisit, sinchisit}
{fr: ennuyé, soucié; qui est dans un état d’angoisse}
{en: annoyed, cared for, concerned oneself}
ex: easti siclitsitã trã voi (vã tradzi gailelu, s-mindueashti multu la voi); sãcãldisit, stinuhursit

§ siclitsiri/siclitsire (si-cli-tsí-ri) sf siclitsiri (si-cli-tsírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu cariva s-siclitseashti; sãcãldisiri, stinuhursiri
{ro: acţiunea de a se plictisi; de a se sinchisi; sinchisire; opresiune, stare de dorinţă oprimantă}
{fr: action de s’ennuyer, de se soucier; état d’angoisse, oppression}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

stinuhurii/stinuhurie

stinuhurii/stinuhurie (sti-nu-hu-rí-i) sf stinuhurii (sti-nu-hu-ríĭ) – stari sufliteascã di niisihii, di dor, di amãrami, di nvirinari, etc.; atsea tsi-aducheashti omlu tsi s-aflã tu-unã catastasi shi nu shtii cum s-easã dit ea (iu nu shtii tsi s-facã); sicleti, ãngusã, angusã, ngusã, cripari, vasan, aplucusiri, etc.
{ro: mâhnire, anxietate, strâmtoare}
{fr: angoisse, anxiété, embarras, perplexité}
{en: anguish, distress, embarrassment, perplexity}

§ stinuhursescu (sti-nu-hur-sés-cu) (mi) vb IV stinuhursii (sti-nu-hur-síĭ), stinuhurseam (sti-nu-hur-seámŭ), stinuhursitã (sti-nu-hur-sí-tã), stinuhursiri/stinuhursire (sti-nu-hur-sí-ri) – l-fac pri cariva s-hibã aplucusit di stinuhurii; lj-aduc a unui cripãri (vasani, niisihii, sicleti, angusã, etc.); siclitsescu
{ro: mâhni, strâmtora, nelinişti}
{fr: embarrasser, inquiéter}
{en: embarras, disturb, make someone anxious}

§ stinuhursit (sti-nu-hur-sítŭ) adg stinuhursitã (sti-nu-hur-sí-tã), stinuhursits (sti-nu-hur-sítsĭ), stinuhursiti/stinuhursite (sti-nu-hur-sí-ti) – tsi easti aplucusit di stinuhurii; tsi ari unã sicleti, tsi ari unã-angusã; siclitsit
{ro: mâhnit, strâmtorat, neliniştit}
{fr: embarrassé, inquiété, gêné}
{en: embarrased, disturbed, made anxious by someone}

§ stinuhursi-ri/stinuhursire (sti-nu-hur-sí-ri) sf stinuhursiri (sti-nu-hur-sírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu un si stinuhurseashti; siclitsiri
{ro: acţiunea de a mâhni, de a strâmtora, de a nelinişti; mâhnire, strâmtorare, neliniştire}
{fr: action d’embarrasser, d’inquiéter}
{en: action of embarrassing, of disturbing, of making someone anxious}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã