DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

shirvet

shirvet (shir-vétŭ) sn shirveti/shirvete (shir-vé-ti) –
1: lucru adrat dit unã cumatã di tsãsãturã cu cari omlu sh-ashteardzi mãnjli shi budzãli di mãcari (cãndu sta la measã); shirveti, pitsetã;
2: cumatã lungã shi suptsãri di pãndzã tsi s-anvãrteashti di ma multi ori deavãrliga-a caplui (tsi u poartã turtsãlj tu loc di cãciulã); shirveti, cealmã, cipã, sãrichi, cãrã, crãm
{ro: şervet; turban}
{fr: serviette de table; turban}
{en: napkin; turban}
ex: s-hibã mãcari pri measã sh-lasã s-lipseascã shirvetlu (pitseta)

§ shirveti/shirvete (shir-vé-ti) sf shirvets (shir-vétsĭ) – (unã cu shirvet)
ex: cu shirvetsli la cãciulã; cãrãm cu sãrits albi shi cu albili shirvets (cealmi, sãrãchi)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

cãrãm

cãrãm (cã-rắmŭ) sn cãrãmi(?) (cã-rắmĭ) icã cãrãmuri(?) (cã-rắ-murĭ) – unã soi di cealmã (ca unã distimeli) tsi s-anvãrteashti di-aushanj deavãrliga di cap i di cãciulã; cealmã, sãrichi, cipã, crãm, shirvet, shirveti, pap
{ro: un fel de cealmă}
{fr: coiffure chez les vieillards; pièce d’étoffe enroulée autour de leurs tête ou de leur chapeau; sorte de turban}
{en: a kind of turban}
ex: cãrãm cu sãrits albi shi cu albili shirvets

§ crãm (crắmŭ) sn crãmi(?) (crắmĭ) icã crãmuri(?) (crắ-murĭ) – (unã cu cãrãm)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

cealmã

cealmã (cĭál-mã) sf cealmi/cealme (cĭál-mi) – cumatã lungã shi suptsãri di pãndzã tsi s-anvãrteashti di ma multi ori deavãrliga-a caplui (tsi u poartã turtsãlj tu loc di cãciulã); cipã, sãrichi, shirvet, shirveti, cãrãm, crãm
{ro: cealma, turban}
{fr: turban}
{en: turban}
ex: sh-leagã cealmã nauã; multsã turtsã s-poartã cu cealma

§ cealmai/cealmae (cĭal-má-i) sf cealmãĭ (cĭal-mắĭ) – (unã cu cealmã)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

chiulafi/chiulafe

chiulafi/chiulafe (chĭu-lá-fi) sf chiulãhi (chĭu-lắhĭ) – soi di cãciulã nturtseascã tsi s-purta aoa sh-un chiro, deavãrliga di cari s-purta cealma (shirvetea, cipa); chiuleafi, chileafi, chileafã, chilefã
{ro: chiulaf}
{fr: bonnet de forme conique}
{en: old Turkish cap}

§ chiuleafi/chiuleafe (chĭu-leá-fi) sf chiulehi (chĭu-léhĭ) – (unã cu chiulafi)

§ chileafi/chileafe (chi-leá-fi) sf chilehi (chi-léhĭ) – (unã cu chiulafi)

§ chileafã (chi-leá-fã) sf chilehi (chi-léhĭ) – (unã cu chiulafi)

§ chilefã (chi-lé-fã) sf chilehi (chi-léhĭ) – (unã cu chiulafi)

§ chiliposhi/chiliposhe (chi-li-pó-shi) sf chilipo-shi/chiliposhe (chi-li-pó-shi) – unã soi di capelã lishoarã di pãndzã, njicã, albã sh-lishoarã, chindisitã di-aradã cu hrisafi, purtatã veara; chifãlucã, cãlipush, tichii, tãchii
{ro: scufiţă}
{fr: petit, blanc et léger bonnet d’été, brodé avec de fil d’or}
{en: small summer cap, white and light, embroidered with golden threads}
ex: tsi ts-u hera, cãsidoase? chiliposhi di mãrgãritari

§ chifãlucã (chi-fã-lú-cã) sf chifãlutsi/chifãlutse (chi-fã-lú-tsi) – unã soi di capelã lishoarã di pãndzã purtatã ma multu noaptea cãndu s-bagã omlu s-doarmã (ligatã sum grunj sh-purtatã di njits dupã tsi s-amintã, purtatã di cãlugãreali, etc.); tichii, tãchii, chiliposhi
{ro: scufiţă}
{fr: bonnet}
{en: cap}
ex: tsã scot chifãluca din cap

§ cãlipush (cã-li-púshĭŭ) sn cãlipushi/cãlipushe (cã-li-pú-shi) – (unã cu chiliposhi)
ex: ficiorlu sã-sh scoatã cãlipushlu i fesea

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

cipã

cipã (cí-pã) sf cipi/cipe (cí-pi) – unã soi di cealmã adratã di-unã distimeli (albã icã-aroshi, cu mãrdzinjli chindisiti) tsi s-anvãr-teashti di-aushanj deavãrliga-a caplui i a cãciuliljei, purtatã, di-aradã, di grãmusteanjljii dit Vurgãrii; cealmã, sãrichi, shirvet, shir-veti, cãrãm, crãm
{ro: un fel de cealmă}
{fr: mouchoir blanc ou rouge, a bords brodé ou même aux rassades, don’t les vieillards entourent leurs bonnets}
{en: white or red kerchief worn by old men around their hats}

§ cipan (cí-panŭ) sm, sf cipanã (cí-pa-nã), cipanj (cí-panjĭ), cipani/cipane (cí-pa-ni) – pãrnoanji tsi s-da a armãnjlor grãmusteanj dit Vurgãrii cã poartã cipã; cip
{ro: poreclă dată aromânilor “grămusteanj” din Bulgaria}
{fr: sobriquet donné aux aroumains “grãmusteanj” de Bulgarie}
{en: nickname given to the Aromanians “grãmusteanj” from Bulgaria}

§ cip1 (cípŭ) sm, sf cipã (cí-pã), cipeanj (cí-peanjĭ), cipi/cipe (cí-pi) – (unã cu cipan)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

distimeli/distimele

distimeli/distimele (dis-ti-mé-li) sf distimelj (dis-ti-méljĭ) – cumatã di pãndzã tsi s-tsãni nduplicatã tu gepi (di bãrbats) i tu ceantã (di muljeri) sh-tu cari omlu sh-suflã narea di mixi (sh-ashteardzi fatsa di sudoari, etc.); unã cumatã di tsãsãturã (unã pishtamalã) cu cari omlu s-ashteardzi pi mãnj (fatsã, trup, etc.) dupã tsi s-aspealã shi easti ud; unã cumatã di tsãsãturã (unã pitsetã) cu cari omlu sh-ashteardzi mãnjli shi budzãli di mãcari (cãndu sta la measã); destemeli, destemeali, tistimeli, testemeli, mãndilã, shimii, shamii, civrei, ciuvre, cimber, peaticã, pishtamal, pishtamalã, pishteamal, pishchiri, pischiri, pitsetã, shirvet, shirveti; (fig: distimeli = mãndilã lai di jalj)
{ro: batistă, prosop, şervet de masă}
{fr: mouchoir, serviette de toilette (table), essuie-main}
{en: handkerchief, towel, napkin}
ex: distimeli chindisitã, stri niori arucutitã (angucitoari: curcubeulu); distimelea (mãndila)-arcatã, sã-lj tsãnã-aumbratã; s-ashtearsi la mãnã cu-unã distimeli; poartã distimeli (fig: mãndilã lai di jali) dupã soacrã-sa

§ destemeli/destemele (des-te-mé-li) sf destemelj (des-te-méljĭ) – (unã cu distimeli)

§ destemeali/destemeale (des-te-meá-li) sf destemelj (des-te-méljĭ) – (unã cu distimeli)

§ pishtamalã (pish-ta-má-lã) sf pishtamãlj (pish-ta-mắljĭ) – (unã cu distimeli)
ex: sh-nãsã va pishtamalã

§ pishtamal (pish-ta-málŭ) sn pishtamãlj (pish-ta-mắljĭ) – (unã cu distimeli)

§ pishteamal (pish-tea-málŭ) sn pishteamãlj (pish-tea-mắljĭ) – (unã cu distimeli)

§ pishchiri1/pishchire (pish-chí-ri) sf pishchiri(?) (pish-chírĭ) – (unã cu distimeli)
ex: ashteardzi-ts dzeadzitli di pishchiri (pitsetã)

§ tistimeli/tistimele (tis-ti-mé-li) sf tistimelj (tis-ti-méljĭ) – (unã cu distimeli)
ex: mi-ashtershu cu tistimelea (pitseta, shimia); sh-bãgã tistimeli (fig: mãndilã lai di jali) n cap

§ testemeli/testemele (tes-te-mé-li) sf testemelj (tes-te-méljĭ) – (unã cu distimeli)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

mãc

mãc (mắcŭ) vb I mãcai (mã-cáĭ), mãcam (mã-cámŭ), mãcatã (mã-cá-tã), mãcari/mãcare (mã-cá-ri) – bag tu gurã lucri ti mãcari (li-ameastic sh-lji ngljit); mãncu, dipishescu;
(expr:
1: mãc hap-hup = mãc cu vrondu, cu-agunjii, u-ascapit mãcarea fãrã s-u ciumulescu ghini;
2: mãc nafoarã = nu mãc acasã ma nafoarã la hani, lucantã, mianei;
3: ãnj si mãcã (tsiva) = mi-arãseashti multu s-mãc (tsiva); am mari orixi s-mãc (tsiva);
4: nu-nj si mãcã = nu-am orixi, nu-nj yini s-mãc (di mãrazi, di nvirinari);
5: nu shtii tsi mãcã aseara = un tsi nu sh-adutsi lishor aminti di lucri tsi s-au faptã di putsãn chiro, tsi agãrshashti multu;
6: mãcã, canda yini di la (eara la) agru = mãcã multu, cu limãryii, canda nu-ari mãcatã di multu chiro di-agiun tsi easti;
7: ca pulj mãcã = mãcã putsãn;
8: mi mãcã (chealea) = aduchescu tsiva pi cheali tsi mi fatsi s-mi zgrãm;
9: mi mãcã limba = mizi ashteptu tra s-dzãc tsiva; nu pot s-mi tsãn ta s-nu zburãscu; nu pot s-tsãn misticadz;
10: l-mãc (herlu) cu-arinia = dau cu lima, l-frec sh-lu-arod (herlu);
11: s-mãcã herlu = herlu arudzineadzã, zgurghiseashti;
12: mi mãcã heavra = hiu multu lãndzit, mi moari heavra, va mor;
13: mi mãcarã nivoljili = agiumshu tu-unã halã urãtã, urfãnipsii;
14: nu s-mãcã aestu lucru = nu pot s-lu-aprochi (s-lu dixescu, s-lu-aravdu) aestu lucru;
15: (zboarã tsi) nitsi cãnjlji nu li mãcã; (lucru) tsi nu-l mãcã ne cãnjlji = (zboarã tsi-s) multu uruti; (lucru) tsi nu easti dip bun, tsi easti multu slab sh-arushinos (di netsi cãnjlji nu-l mãcã, nu lu-aravdã);
16: l-mãc = lu schin, l-cãrtescu, lu scãnjisescu, lu cãscãndisescu, lu pihtusescu;
17: nã mãcãm (ca cãnjlji) = nã ncãcem multu, cu-aurlãri shi-angiurãturi;
18: ciupulic veardi va ti mãcã = cavai di tini tsi va pats; va pats nipãtsãtili;
19: mãc shcop (pãrjinã, chiutecã, etc.) = mi bati cariva (cu shcoplu); nj-da cariva un shcop;
20: mãc loclu (tsara) = escu arcat (zdupunit) di padi; agudescu, ahulescu loclu, tsara;
21: mi mãcã friptu = mi bãtu, mi-azvimsi arãu;
22: nj-mãcã caplu = mi cãtãstrãpseashti, mi-afãnseashti, mi vatãmã;
23: va-lj mãc cumata (gãrnul, coliva) = va moarã; va-l ved mortu, va-l vatãm;
24: mi mãcã loclu = mi hunipseashti loclu, putridzãscu tu mirminti;
25: nu ti mãcã tu pãzari = plãtea cãt tsã caftã, nu fã pãzari, astãmãtsea pãzarea; fã-ts lucrulu;
26: mãc paradzlji (casã, aveari, etc.) = acumpãr tsiva cu (tuts) paradzlji tsi lj-am, lj-aspargu paradzlji (di la casã, aveari, etc.);
27: mi mãcarã (un sh-alantu) = mi-arãsirã shi-nj loarã tuts paradzlji, tutã avearea;
28: fudzi di mãcã loclu = fudzi multu agonja tra s-nu lu-acatsã cariva;
29: calj tsi mãcã niorlji = cali tsi alagã (azboairã) multu agonja;

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

pap3

pap3 (pápŭ) sm pachi (páchĭ) shi papanj (pá-panjĭ) shi papeanj (pá-peanjĭ) shi pãpãnj (pã-pắnjŭ) – cumatã di pãndzã albã tsi aushanjlji sh-u bagã pri cap deavãrliga-a cãciulãljei; cipã, cãrãm, crãm, cealmã, shirveti, sãrichi
{ro: bucată de pânză pe care bătrânii o pun, ca un turban, împrejurul pălăriei}
{fr: chiffe blanche (espèce de turban) que les vieillards mettent autour de leur fes ou de leur bonnet}
{en: piece of white fabric worn around their head or hat by old men}
ex: imnã cu paplu (cipa, crãmlu) pri cãciulã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

pitsetã

pitsetã (pi-tsé-tã) sf pitseti/pitsete (pi-tsé-ti) – lucru adrat dit unã cumatã di tsãsãturã cu cari omlu sh-ashteardzi mãnjli shi budzãli di mãcari (cãndu sta la measã); lucru adrat dit unã cumatã di tsãsãturã cu cari omlu s-ashteardzi pi mãnj, fatsã, trup, etc., dupã tsi s-aspealã, cãndu-lj suntu udi; cumatã di pãndzã tsi s-tsãni nduplicatã tu gepi (di bãrbats) i tu ceantã (di muljeri) sh-tu cari omlu sh-suflã narea di mixi (sh-ashteardzi fatsa di sudoari, etc.); pishchiri, pischiri, shirvet, shirveti, pishtamal, pishtamalã, pishteamal, ilãcã, distimeli, mãndilã, shimii, shamii, civrei, cimber, peaticã, etc.
{ro: prosop, şervet}
{fr: essuie-main, serviette de toilette, serviette de table}
{en: towel, napkin}

§ patsetã (pa-tsé-tã) sf patseti/patsete (pa-tsé-ti) – (unã cu pitsetã)
ex: ari patseti (distimelj) scumpi

§ petsetã (pe-tsé-tã) sf petseti/petsete (pe-tsé-ti) – (unã cu pitsetã)
ex: leagã-lj petseta dupã gushi tra s-nu s-chicã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

prusopi

prusopi (pru-só-pi) sf prusochi (pru-sóchĭ) – lucru adrat dit unã cumatã di tsãsãturã cu cari omlu s-ashteardzi (pi mãnj, fatsã, trup, etc.) dupã tsi s-aspealã (sh-cãndu easti ud); pitsetã, pishchiri, pischiri, shirveti, ilãcã, pishtamal, pishtamalã, pishteamal
{ro: prosop}
{fr: serviette de toilette, essuie-main}
{en: towel}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

saljar

saljar (sá-ljĭarŭ) sn saljari/saljare (sá-ljĭa-ri) – pitsetã njicã tsi s-bagã sum grunj di gusha-a ficiuritslor njits tra s-nu s-mur-dãripseascã cãndu mãcã; shirveti, distimeli, pitsetã, pischiri
{ro: şerveţel}
{fr: serviette de table pour les petits enfants}
{en: bib, small napkin}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã