DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

ashclji/ashclje

ashclji/ashclje (ásh-clji) sf ashclji (ásh-clji) – cumatã multu njicã shi suptsãri tsi ari ishitã (cãdzutã i armasã) di la un lucru tsi s-ari aspartã i disicatã (ca yilia, lemnul, etc.); surtsel, schizari, tsandzãrã, luschidã, lutseatrã, licãturã, pilicudã, scãrpã, scãrpoaci, shcãrpã, mindzalji, minutsalji, mintsalji, anghidã, spitsã, gãgi
{ro: aşchie}
{fr: éclat de bois, copeau}
{en: splint}
ex: mi-agudi unã ashclji cãndu disicam leamni; unã ashclji di geami nj-intrã tu cicior

§ ashcljedz (ash-cljĭédzŭ) vb I ashcljai (ash-cljĭáĭ), ashcljam (ash-cljĭámŭ), ashcljatã (ash-cljĭá-tã), ashcljari/ashcljare (ash-cljĭá-ri) – disic leamni (tsi s-fac ashclji cu disicarea); disic
{ro: aşchia}
{fr: fendre, couper du bois en éclats}
{en: split wood into small splinters}
ex: ashcljai (disicai sh-li feci ashclji) dauã-trei leamni; ai cãshtigã s-nu ts-ashcljedz caplu

§ ashcljat (ash-cljĭátŭ) adg ashcljatã (ash-cljĭá-tã), ashcljats (ash-cljĭátsĭ), ashcljati/ashcljate (ash-cljĭá-ti) – (lemnu) tsi easti disicat (sh-cu tãljarea cad ashclji); disicat
{ro: aşchiat}
{fr: (bois) fendu}
{en: (wood) split into small splinters}
ex: avea leamni ashcljati (disicati) tu ubor; vinji cu caplu ashcljat (disicat) tu dauã-trei locuri

§ ashcljari/ashcljare (ash-cljĭá-ri) sf ashcljeri (ash-cljĭérĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-ash-cljadzã; disicari
{ro: acţiunea de a aşchia; aşchiare}
{fr: action de fendre, de couper du bois en morceaux}
{en: action of splitting wood into small splinters}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

ischiu

ischiu (ís-chĭu) adg – ischi/ische (ís-chi), ischi (ís-chi), ischi/ische (ís-chi) – tsi easti tes shi ndreptu ca unã ploaci fãrã locuri ma-analti i ma dipusi; (cali) tsi nu easti strãmbã i shutsãtã, fãrã aripidinj i anifuri; dreptu, ndreptu, andreptu, ãndreptu, direptu; buimatcu, duzi
{ro: drept}
{fr: droit}
{en: straight}
ex: loclu easti ischiu (dreptu, buimatcu)

§ ischedz (is-chĭédzŭ) (mi) vb I ischeai (is-chĭáĭ), ischeam (is-chĭámŭ), ischeatã (is-chĭá-tã), ischea-ri/ischeare (is-chĭá-ri) – fac un lucru (cali, loc, etc.) s-hibã ischiu; schedz, ndreptu, ndreg;
(expr: lu ischedz = lu vatãm (un om), lu shcurtichedz)
{ro: nivela, netezi}
{fr: niveler, aplanir, rendre droit}
{en: level, plane, straighten}
ex: ischem (l-featsim ischiu) loclu; ischeadzã-nj (fã-nj-u s-hibã ndreaptã) vearga; ischeats-lji
(expr: vãtãmats-lji, shcurticheats-lji) pri tuts; el s-ische (s-featsi ndreptu, si ndriptã)

§ ischeat (is-chĭátŭ) adg ischeatã (is-chĭá-tã), ischeats (is-chĭátsĭ), ischeati/ischeate (is-chĭá-ti) – tsi easti faptu s-hibã ndreptu; scheat, ndriptat, ãndriptat, andriptat, ndreptu
{ro: nivelat, netezit}
{fr: nivelé, aplani, rendu droit}
{en: leveled, planed, straightened}

§ ischeari/ischeare (is-chĭá-ri) sf ischeri (is-chĭérĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-ischeadzã tsiva; scheari, ndriptari, ãndriptari, andriptari, ndridzeari
{ro: acţiunea de a nivela, de a netezi; nivelare, netezire}
{fr: action de niveler, d’aplanir, de rendre droit}
{en: action of leveling, of planing, of straightening}

§ schedz (schĭédzŭ) (mi) vb I scheai (schĭáĭ), scheam (schĭámŭ), scheatã (schĭá-tã), scheari/scheare (schĭá-ri) – (unã cu ischedz)
ex: gionili putsãn s-lu schedz (s-lu ndredz)

§ scheat (schĭátŭ) adg scheatã (schĭá-tã), scheats (schĭátsĭ), schea-ti/scheate (schĭá-ti) – (unã cu ischeat)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn