DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

piper

piper (pi-pérŭ) sm fãrã pl –
1: unã soi di plantã tsi s-angãrlimã pri alti planti (ca unã climãtãryeaua) sh-cari fatsi yimishi njits (ca unã soi di gãrnutsã) tsi au unã anjurizmã aparti sh-un gustu tsi ardi;
2: gãrnutsãli uscati criscuti pri planta di piper cari s-bagã tu mãcãri (i mãtsinati pristi mãcãri, dupã tsi suntu adrati) tra s-lã da unã nustimadã aparti;
(expr:
1: piper lai = gãrnutlu uscat di piper (tsi ari unã hromã lai);
2: piper arosh = pulbiri di pipercã aroshi, uscatã, tsi ardi;
3: piper ãntr-oclji = (zbor abrashcu) tsi usturã, tsi ardi ca piperlu cãndu lu-aruts tu oclji; s-dzãtsi cãndu lu urgheshti pri cariva;
4: mi-adar piper tu fatsã = arushescu tu fatsã, di-arshini, poati, ashi cum s-fatsi omlu cãndu bagã multu piper ãn gurã;
5: ca sarea cu piperlu s-duc = neg deadun, s-uidisescu;
6: piper pisti pileafi = zbor tsi s-dzãtsi tr-atsel tsi s-ameasticã tu lucri xeani, tu lucri niuidisiti;
7: cãndu ari sari, nu-ari piper; sh-cãndu ari piper, nu-ari sari = (i) easti multu oarfãn, ftoh; (ii) zbor tsi s-dzãtsi tr-atsel tsi nu poati sã sh-facã lucrul cã totna-lj lipseashti tsiva;
8: s-nu-aruts piper tu mãcari xeanã = nu ti-amistica tu lucrili-a altui; mutrea-ts lucrul a tãu)
{ro: piper (arbore şi fruct)}
{fr: poivrier, poivre}
{en: pepper-plant, pepper}
ex: bãgash sari sh-piper; bãgã multu piper tu ghelã; cari ari multu piper, bagã sh-tu uscati; toarnã cu mãshitsa-a ljei tutã pipilitsa, cu sari sh-cu piper, tu mãcarea-a hiljlui di-amirã; dusi s-lji chiseadzã piper ãn cap, ta s-lji yinã mintea; dusi di u mulje tu-unã pipilitsã cu piper arosh; va piper ãn gurã
(expr: …tra si zburascã cum lipseashti, icã s-nu zburascã dip); tuts s-adra piper tu fatsã
(expr: arosh ca piperlu di-arshini); piper lai (dit gãrnutsãli di piper), piper arosh (di piperchi); tsi-ts lipsea, mãrate preftu, s-aruts piper tu xeanã mãcari
(expr: s-ti-ameastits tu lucri xeani)!

§ chiper1 (chi-pérŭ) sm fãrã pl – (unã cu piper)
ex: chiper (piper) trã (arcari tu) oclji

§ mpipiredz (mpi-pi-rédzŭ) vb I mpipirai (mpi-pi-ráĭ), mpipiram (mpi-pi-rámŭ), mpipiratã (mpi-pi-rá-tã), mpipirari/mpipirare (mpi-pi-rá-ri) – aruc piper (tu mãcari); pipiredz;
(expr:
1: mi mpipiredz = mi cãrteashti, mi nvirinedz;

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

pipilescu

pipilescu (pi-pi-lés-cu) vb IV pipilii (pi-pi-líĭ), pipileam (pi-pi-leámŭ), pipilitã (pi-pi-lí-tã), pipiliri/pipilire (pi-pi-lí-ri) – l-fac pri cariva s-moarã; fac sã psuseascã (unã pravdã); vatãm, vatãn, vatun, utsid, aspargu, talj, shcurtedz, l-mor, l-culcu mpadi, lj-astingu tseara, etc.
{ro: ucide}
{fr: tuer}
{en: kill}
ex: ãl pipilirã (vãtãmarã)

§ pipilit (pi-pi-lítŭ) adg pipilitã (pi-pi-lí-tã), pipilits (pi-pi-lítsĭ), pipiliti/pipilite (pi-pi-lí-ti) – tsi-lj s-ari loatã bana di cariva; vãtãmat, vãtãnat, vãtunat, utsis, aspartu, tãljat, shcurtat, etc.; (fig: vãtãmat = blãstimat)
{ro: ucis}
{fr: tué}
{en: killed}

§ pipiliri/pipilire (pi-pi-lí-ri) sf pipiliri (pi-pi-lírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-pipileashti cariva; vãtãmari, vãtãnari, vãtunari, utsi-diri, aspardziri, tãljari, shcurtari, etc.
{ro: acţiunea de a ucide; ucidere}
{fr: action de tuer}
{en: action of killing}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

pulitsã1

pulitsã1 (pu-lí-tsã) sf pulitsã (pu-lí-tsã) – unã cumatã di scãndurã (yilii, metal), acãtsatã shi ndrupâtã di stizmã (multi ori tu-unã dulapi), pri cari s-bagã lucri njits
{ro: poliţă}
{fr: planchette, tablette}
{en: shelf}
ex: am un frati: necã n tseru-i, necã mpadi (angucitoari: pulitsa); ts-u spindzurã n casã di un cãrlig di pulitsã; cãndu s-aproachi di pulitsã, u veadi nhiptã di cãrlig; lja pipilitsa di pri pulitsã; lu nvitsã s-lja cupa di pri pulitsã cu apã; di lãndurã s-featsi un mer shi shidzu pi pulitsã; ghifta sh-arcã ocljilj pi pulitsã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

utsid

utsid (u-tsídŭ) (mi) vb III utsish (u-tsíshĭŭ), utsideam (u-tsi-deámŭ), utsisã (u-tsí-sã), utsidiri/utsidire (u-tsí-di-ri) – l-fac pri cariva s-moarã; fac sã psuseascã (unã pravdã); vatãm, vatãn, vatun, pipilescu, aspargu, talj, shcurtedz, l-mor, l-culcu mpadi, lj-astingu tseara, etc.
{ro: ucide}
{fr: tuer}
{en: kill}

§ utsis (u-tsísŭ) adg utsisã (u-tsí-sã), utsish (u-tsíshĭ), utsisi/utsise (u-tsí-si) – tsi-lj s-ari loatã bana di cariva; vãtãmat, vãtãnat, vãtunat, pipilit, aspar-tu, tãljat, shcurtat, etc.
{ro: ucis}
{fr: tué}
{en: killed}

§ utsidiri/utsidire (u-tsí-di-ri) sf utsidiri (u-tsí-dirĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-utsidi cariva; vãtãmari, vãtãnari, vãtunari, pipiliri, aspardziri, tãljari, shcurtari, etc.
{ro: acţiunea de a ucide; ucidere}
{fr: action de tuer}
{en: action of killing}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

vatãm

vatãm (vá-tãmŭ) (mi) vb I vãtãmai (vã-tã-máĭ), vãtãmam (vã-tã-mámŭ), vãtãmatã (vã-tã-má-tã), vãtãmari/vãtãmare (vã-tã-má-ri) –
1: l-fac pri cariva s-moarã; fac sã psuseascã (unã pravdã);
2: agudescu sh-alas urmi pi trup; vatãn, vatun, utsid, pipilescu, aspargu, talj, shcurtedz, l-mor, l-culcu mpadi, lj-astingu tseara, etc. (fig:
1: (mi) vatãm = (i) trag multi, (mi) pidipsescu, munduescu, vãsãnipsescu, avursescu, etc.; (ii) nj-fac arãu; expr:
2: l-vatãm di shcop = lj-fac unã bãteari greauã, lj-dau un shcop bun;
3: nj-vatãm mintea = nj-frimintu mintea, minduescu multu;
4: l-vatãm cu pãnea n gurã = ahãrzeashti s-lu vatãm fãrã njilã;
5: s-vãtãmã muljarea = muljarea chiru njiclu, featsi vãtãmãturã)
{ro: ucide; vătăma; (se) turmenta}
{fr: tuer; léser, nuire; (se) torturer, (se) tourmenter}
{en: kill; injure, torture, torment}
ex: vãtãmai (tãljai) un pulj; ma nu-nj vatãm feata njicã; va nã vãtãma (utsidea) tuts; cãtse sã-lj vatsãnj?; s-vãtãmã cu-unã cheatrã; l-vãtãmarã tora doi anj; avea ligatã un cãni shi vrea s-lu vatãmã; nj-eara datã s-fac arali, s-vatãm shi si zgrum caritsi calcã n casã-nj; s-lu vãtãmats sh-ca semnu s-nj-adutsets ocljilj; ãl lo la oclju cu tufechea ca s-lu vatãmã; u-aflarã ghini s-lu vatãmã; ãlj yinea s-u vatãmã cu pãnea n gurã
(expr: s-u utsidã fãrã njilã, cã ahãrzea moartea); s-vãtãmã (fig: s-pidipsi multu) shi s-frãmsi pãnã s-ascapã; sh-vãtãmã
(expr: sh-frimintã) mintea, tsi sh-vãtãmã; di inatea tsi lã u-avea, lj-vãtãmarã di shcop
(expr: lj-bãturã multu); multu mi vãtãmai (fig: mi pidipsii); pita-a ta mi vãtãmã (fig: nj-featsi-arãu)

§ vãtãmat (vã-tã-mátŭ) adg vãtãmatã (vã-tã-má-tã), vãtãmats (vã-tã-mátsĭ), vãtãmati/vãtãmate (vã-tã-má-ti) – tsi-lj s-ari loatã bana di cariva; vãtãnat, vãtunat, utsis, pipilit, aspartu, tãljat, shcurtat, etc.; (fig: vã-tãmat = blãstimat)
{ro: ucis; vătămat; turmentat}
{fr: tué; lésé, nuit; torturé, tourmenté}
{en: killed; injured, tortured, tormented}
ex: lu-aflarã vãtãmat (utsis) ãn cali; gortsãli tsi nã adusi suntu vãtãmati (aguditi, zmuticati); eara vãtãmats (fig: multu curmats, pidipsits) di pi cali; di-iu ti-aflash, mori vãtãmatã! (fig: blãstimatã!)

§ vãtãmari/vãtãmare (vã-tã-má-ri) sf vãtãmãri (vã-tã-mắrĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-vatãmã cariva; vãtãnari, vãtunari, utsidiri, pipiliri, aspardziri, tãljari, shcurtari, etc.

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn