DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

arungaci

arungaci (a-run-gácĭŭ) sm, adg (mash masculin) arungaci (a-run-gácĭ) – cal tsi nu easti dzigãrit (ciucutit, shutsãt) ghini; cal tsi easti pi giumitati dzigãrit
{ro: râncaci; cal pe jumătate castrat}
{fr: monochirde; cheval partiellement castré}
{en: partially castrated}
ex: cal arungaci

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

lãtinici

lãtinici (lã-ti-nícĭŭ) adg lãtinici/lãtinice (lã-ti-ní-ci), lãtinici (lã-ti-nícĭ), lãtinici/lãtinice (lã-ti-ní-ci) – ficiuric arãu tsi easti totna etim s-plãngã; plãnjar, ngrãnjarcu, angrãnjaric, ngãrnjaric, shcljimuros, plãngãtor
{ro: copil plângăcios şi rău}
{fr: enfant plaintif et méchant}
{en: plaintive child}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

nastãnga

nastãnga (nas-tắn-ga) adv – tsi easti di partea di cari s-aflã mãna astângã; astãnga
{ro: la stânga}
{fr: à gauche}
{en: on (to) the left (side)}
ex: di nastãnga shidea mushata mumã; cum esh ãn pãzari, yini nastãnga; lja-u nastãnga; unlu featsi nandreapta, alantu nastãnga; s-apucarits nastãnga, di-arãu va dats; dzãtsi marili, shi loarã nastãnga; shi nhipsi lirili di nastãnga (gepea di nastãnga) shi fuga acasã

§ astãnga (as-tắn-ga) adv – (unã cu nastãnga)
ex: oili freadzirã astãnga; ljau astãnga; unã cali apucã andreapta, alantã acatsã astãnga

§ stãnga (stắn-ga) adv – parti dit zburãrea “a stãnga”, scriari neaprucheatã tu-aestu dictsiunar; vedz astãnga

§ nastãngu (nas-tắn-gu) adg nastãngã (nas-tắn-gã), nastãndzã (nas-tắn-dzã), nastãndzi/nastãndze (nas-tắn-dzi) – (lucrul) tsi s-aflã nastãnga di cariva i tsiva (ca mãna nastãngã, bunãoarã, tsi s-aflã nastãnga di truplu-a omlui); astãngu, stãngu;
(expr:
1: nastãngul sm = ciciorlu, ocljul, etc. nastãngu;
2: nastãnga sf = mãna nastãngã;
3: hiu nastãngu = fac lucrili cu mãna nastãngã; nu hiu driptaci; hiu stãngaci (stãngar, vãncu, zervu)
{ro: stâng}
{fr: gauche}
{en: left}

§ astãngu (as-tắn-gu) adg astãngã (as-tắn-gã), astãndzã (as-tắn-dzã), astãndzi/astãndze (as-tắn-dzi) – (unã cu nastãngu)
ex: si-nj dizleagã-astãnga
(expr: mãna-astãngã); nj-featsi semnu cu-astãngul
(expr: ocljul astãngu); cu ndreapta
(expr: mãna ndreaptã) tãlja sh-cu-astãnga
(expr: mãna-astãngã) aduna; tini hii astãngu
(expr: stãngaci, zervu, vãncu)

§ stãngu (stắn-gu) adg stãngã (stắn-gã), stãndzã (stắn-dzã), stãndzi/stãndze (stắn-dzi) – (unã cu astãngu)
ex: mi-agudii la mãna stãngã; bagã mãna tu ureaclja-a mea stãngã shi scoati nãshti cheaptsãnj; apoea s-shutsã pri mãna stãngã sh-acatsã s-hãrbuleascã shi s-hearbã fãsulji; s-tsã talj a tsia mãna-atsea stãngã; nj-intrã n casã cu stãngul

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

plãngu1

plãngu1 (plắn-gu) (mi) vb III shi II plãmshu (plắm-shĭu), plãn-dzeam (plãn-dzeámŭ), plãmtã (plắm-tã), plãndziri/plãndzire (plắn-dzi-ri) shi plãndzeari/plãndzeare (plãn-dzeá-ri) –
1: bag boatsea sh-versu lãcrinj tra s-nj-aspun durearea sh-cãtivãroarã haraua tsi u-aduchescu; u dzãc cã nu-nj pari ghini cãndu pat tsiva; lãcrimedz;
2: bag botsli sh-aurlu la caplu-a unui mortu; dzãc i cãntu miryuloyi la caplu-a mortului; butsescu, jilescu, miryiuluxescu, mirulyisescu, zghilescu;
3: mi duc la chivernisi (giudicãtor, amirã, etc.) sã-nj spun parapunjli, cã-nj s-ari faptã un lucru strãmbu sh-cã voi sã-nj si facã ndriptati; (fig:
1: plãngu = (i) nj-pari-arãu; (ii) mi curmã njila; expr:
2: nj-plãngu amãrtiili = ãnj pari arãu sh-mi fac pishman di-amãrtiili tsi-am faptã;
3: l-plãngu pri cariva (di njilã) = mi curmã njila di hala tu cari s-aflã cariva;
4: nu s-plãndzi shilja di mini = nu s-plãndzi vãr di mini)
{ro: (se) plănge, (se) tângui, jeli, boci, reclama}
{fr: pleurer, (se) lamenter, réclamer, faire couler ou tomber}
{en: weep, mourn, cry, complain}
ex: s-bagã s-plãngã (acatsã s-bagã botsli); shi-sh plãndzea parapunjli; tr-aestã-lj plãndzea inima-a lui; sh-plãndzea mira-atsea laea mãrata; ma ghini s-ti plãngu, dicãt s-mi plãndzi; plãndzea hiljlji tu pãntica-a mumãnjlor di jali sh-dipirari; plãndzi-mi (jilea-nj-mi) dadã; plãndzea mãratlu cã hilj-su eara lãndzit; s-plãndzea di aralili tsi tradzi di la soacrã-sa; s-dusi si s-plãngã la giudicãtor; nu vã plãndzets voi cilnicadz; munte, ts-plãmsish frãndza tutã

§ plãmtu (plắm-tu) adg plãmtã (plắm-tã), plãmtsã (plắm-tsã), plãmti/plãmte (plắm-ti) – atsel tsi ari (icã atsel trã cari s-ari) bãgatã boatsea sh-virsatã lãcrinj; (strãmbãtatea) tsi easti adusã n fatsa-a giudicãtorlui (ali chivernisi) trã cari omlu caftã sã-lj si facã ndriptati; lãcrimat; butsit, jilit, miryiuluxit, mirulyisit, zghilit
{ro: plăns, tânguit, jelit, bocit, reclamat}
{fr: (qui a, qui est) pleuré, lamenté, réclamé, triste}
{en: weeped, mourned, complained}
ex: stai ahãntu plãmtu (lãcrimat, jilit); u vidzui plãmtã (jilitã); ai ocljilj plãmtsã (cu lãcrinj); nu nj-avdzã plãmtul grai; s-turnã plãmtu acasã

§ plãndziri/plãndzire (plắn-dzi-ri) sf plãndziri (plắn-dzirĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu cariva (s-)plãndzi; lãcrimari; butsiri, jiliri, miryiuluxiri, mirulyisiri, zghiliri

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

vãncu

vãncu (vắn-cu) adg vãncã (vắn-cã), vãntsã (vắn-tsã), vãntsi/vãntse (vắn-tsi) –
1: (lucrul) tsi s-aflã nastãnga di cariva i di tsiva;
2: tsi fatsi lucrili cu mãna astãnga; tsi nu easti driptaci; nastãngu, astãngu, stãngu; stãngaci, stãngar, zervu
{ro: stâng, stângaci}
{fr: gauche, gaucher}
{en: left, left-handed (person)}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

zervu

zervu (zér-vu) adg zervã (zér-vã), zeryi (zér-yi), zervi/zerve (zér-vi) – (lucrul) tsi s-aflã nastãnga di cariva i tsiva; tsi fatsi lucrili cu mãna astãnga; tsi nu easti driptaci; nastãngu, astãngu, stãngu; stãngaci, stãngar, vãncu;
(expr: zervul (sm) = ciciorlu, ocljul, etc. nastãngu;
2: zerva (sf) = mãna nastãngã)
{ro: stâng, stângaci}
{fr: gauche, gaucher}
{en: left, left-handed (person)}
ex: cãlcash cu zervul
(expr: ciciorlu-astãngu); easti zervã (stãngaci); tradzi cu zerva
(expr: mãna-astãnga)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã