|
ghustari/ghustare
ghustari/ghustare (ghus-tá-ri) sf ghustãri (ghus-tắrĭ) – unã cu gustari
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: gustarighustu2
ghustu2 (ghús-tu) vb I ghustai (ghus-táĭ), ghustam (ghus-támŭ), ghustatã (ghus-tá-tã), ghustari/ghustare (ghus-tá-ri) – unã cu gustu2
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: gustu2