DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

freamit

freamit (freá-mitŭ) sn freamiti/freamite (freá-mi-ti) – vrondu tsi sh-u-adutsi cu-atsel faptu di vimtu cãndu treatsi prit frãndzãli-a arburlor; firfiridzari, horhut, vãzurã, boatsi, cursu, vrondu, vreavã, lavã, etc.
{ro: freamăt}
{fr: frémissement, bruissement}
{en: quivering, rustling, whisper (trees)}
ex: s-fãtsea mari freamit (vrondu), ascãpira sh-bumbunidza

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

firfiredz

firfiredz (fir-fi-rédzŭ) vb I firfirai (fir-fi-ráĭ), firfiram (fir-fi-rámŭ), firfiratã (fir-fi-rá-tã), firfirari/firfirare (fir-fi-rá-ri) – (frãndzãli) s-minã sh-fac un njic vrondu tu bãtearea-a vimtului
{ro: foşni (frunza)}
{fr: frémir, bruire}
{en: rustle (leaves)}
ex: vimtul li fatsi frãndzili s-firfireadzã pi arburi

§ firfirat (fir-fi-rátŭ) adg firfiratã (fir-fi-rá-tã), firfirats (fir-fi-rátsĭ), firfirati/firfirate (fir-fi-rá-ti) – (frãndzãli) tsi s-minã sh-fac un njic vrondu tu bãtearea-a vimtului
{ro: foşnit (frunza)}
{fr: frémi, bruit}
{en: rustled (leaves)}

§ firfirari/firfirare (fir-fi-rá-ri) sf firfirãri (fir-fi-rắrĭ) – atsea tsi s-fatsi shi s-avdi cãndu frãndzãli s-minã tu bãtearea-a vimtului; freamit
{ro: acţiunea de a foşni (frunza); foşnet}
{fr: action de frémir, de bruire; bruissement}
{en: action of rustling (leaves); rustle}

§ furfuredz (fur-fu-rédzŭ) vb I furfurai (fur-fu-ráĭ), furfuram (fur-fu-rámŭ), furfuratã (fur-fu-rá-tã), furfura-ri/furfurare (fur-fu-rá-ri) – bati (inima)
{ro: bate (inima)}
{fr: battre (le coeur)}
{en: beat (heart)}

§ furfurat (fur-fu-rátŭ) adg furfuratã (fur-fu-rá-tã), furfurats (fur-fu-rátsĭ), furfurati/furfurate (fur-fu-rá-ti) – tsi-ari bãtutã (inima)
{ro: bătut (inima)}
{fr: battu (le coeur)}
{en: beaten (heart)}

§ furfurari/furfurare (fur-fu-rá-ri) sf furfurãri (fur-fu-rắrĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu bati inima
{ro: acţiunea de a bate inima; bătaie de inimă}
{fr: action de battre le coeur; battement de coeur}
{en: action of heart beating; heart beat}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

horhut

horhut (hór-hutŭ) sn horhuti/horhute (hór-hu-ti) – vrondu tsi sh-u-adutsi cu-atsel faptu di vimtu cãndu treatsi prit frãndzãli-a arburlor; freamit, vãzurã, boatsi, cursu, vrondu, vreavã, lavã, etc.
{ro: freamăt}
{fr: bruissement, frémissement}
{en: rustle, whisper (trees)}
ex: horhutlu (freamitlu, vãzura) a fadzlor s-avdza pãnã diparti

§ hurhutescu (hur-hu-tés-cu) vb IV hurhutii (hur-hu-tíĭ), hurhuteam (hur-hu-teámŭ), hurhutitã (hur-hu-tí-tã), hurhutiri/hurhutire (hur-hu-tí-ri) – fac un vrondu shcurtu shi surdu ca freamitlu a frãndzãlor di arburi cãndu treatsi vimtul prit eali; vãzescu, junjescu, asun
{ro: fremăta}
{fr: gronder sourdement, bruire, frémir}
{en: rustle, whisper (trees)}
ex: pãdurea hurhutea (vãzea)

§ hurhutit (hur-hu-títŭ) adg hurhutitã (hur-hu-tí-tã), hurhutits (hur-hu-títsĭ), hurhutiti/hurhutite (hur-hu-tí-ti) – cari hurhuteashti icã ari hurhutitã; vãzit, junjit, asunat
{ro: fremătat}
{fr: grondé sourdement, bruit, frémit}
{en: rustled, whispered (trees)}

§ hurhutiri/hurhutire (hur-hu-tí-ri) sf hurhutiri (hur-hu-tírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu hurhuteashti tsiva; vãziri, junjiri, asunari
{ro: acţiunea de a fremăta; fremătare}
{fr: action de gronder sourdement, de bruire, de frémir}
{en: action of rustling, of whispering (trees)}
ex: hurhutirea (vãzirea) a pãduriljei

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

junjescu

junjescu (jĭu-njĭés-cu) vb IV junjii (jĭu-njíĭ), junjam (jĭu-njĭámŭ), junjitã (jĭu-njí-tã), junjiri/junjire (jĭu-njí-ri) – fac un vrondu shcurtu shi surdu ca freamitlu a frãndzãlor di arburi cãndu treatsi vimtul prit eali; vãzescu, hurhutescu, asun
{ro: fremăta}
{fr: gronder sourdement. bruire, frémir}
{en: rustle, whisper (trees)}
ex: frãndzãli junja (hurhutea) shi pushpura

§ junjit (jĭu-njítŭ) adg junjitã (jĭu-njí-tã), junjits (jĭu-njítsĭ), junjiti/junjite (jĭu-njí-ti) – cari hurhuteashti icã ari hurhutitã; vãzit, hurhutit, asunat
{ro: fremătat}
{fr: grondé sourdement; brui, frémi}
{en: rustled, whispered (trees)}

§ junjiri/junjire (jĭu-njí-ri) sf junjiri (jĭu-njírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu junjashti tsiva; vãziri, hurhutiri, asunari
{ro: acţiunea de a fremăta; fremătare}
{fr: action de gronder sourdement. de bruire, de frémir}
{en: action of rustling, of whispering (trees)}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

vãzescu

vãzescu (vã-zés-cu) vb IV vãzii (vã-zíĭ), vãzeam (vã-zeámŭ), vãzitã (vã-zí-tã), vãziri/vãzire (vã-zí-ri) – fac un vrondu lungu sh-vãrtos tsi lja urecljili-a omlui sh-a curi iho poati si s-avdã di diparti; fac un vrondu shcurtu shi surdu ca freamitlu a frãndzãlor di arburi cãndu treatsi vimtul prit eali; vãxescu, vuzuescu, arãsun, arusun, asun; huhutescu, hurhutescu, junjescu
{ro: vui, răsuna, rezona; fremăta}
{fr: résonner, retentir; gronder sourdement, bruire, frémir}
{en: resound, reverberate; rustle, whisper (trees)}
ex: pãdurea tutã vãzeashti (hurhuteashti); vãzescu (hurhutescu) chinjlji di tsã si mutã perlu; vãzea (asuna) apili; vimtul vãzeashti nafoarã di lj-aspari njitslji

§ vãzit (vã-zítŭ) adg vãzitã (vã-zí-tã), vãzits (vã-zítsĭ), vãziti/vãzite (vã-zí-ti) – tsi featsi un vrondu a curi iho poati si s-avdã di diparti; tsi featsi un vrondu surdu; vãxit, vuzuit, asunat, arãsunat, arusunat, huhutit; hurhutit, junjit
{ro: vuit, răsunat, rezonat; fremătat}
{fr: résonné, retenti; grondé sourdement. bruit, frémi}
{en: resounded, reverberated; rustled, whispered (trees)}

§ vãziri/vãzire (vã-zí-ri) sf vãziri (vã-zírĭ) – atsea tsi s-avdi cãndu tsiva vãzeashti; vãxiri, vuzuiri, asunari, arã-sunari, arusunari, huhutiri, hurhutiri, junjiri
{ro: acţiunea de a vui, de a răsuna, de a rezona, de a fremăta; vuire, rezonare, fremătare}
{fr: action de résonner, de retentir, de gronder sourdement, de bruire, de frémir}
{en: action of resounding, of reverberating, of rustling}

§ vãxescu (vãc-sés-cu) vb IV vãxii (vãc-síĭ), vãxeam (vãc-seámŭ), vãxitã (vãc-sí-tã), vãxiri/vãxire (vãc-sí-ri) – (unã cu vãzescu)

§ vãxit (vãc-sítŭ) adg vãxitã (vãc-sí-tã), vãxits (vãc-sítsĭ), vãxiti/vãxite (vãc-sí-ti) – (unã cu vãzit)

§ vãxiri/vãxire (vãc-sí-ri) sf vãxiri (vãc-sírĭ) – (unã cu vãziri)

§ vuzuescu (vu-zu-ĭés-cu) vb IV vuzuii (vu-zu-íĭ), vuzueam (vu-zu-ĭámŭ), vuzuitã (vu-zu-í-tã), vuzuiri/vuzuire (vu-zu-í-ri) – (unã cu vãzescu)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn