|
dubecu
RO:piua pt cafea - din piatră, lemn … Dictsiunar Armãn-Romãn Data DB:33734>2014-05-14 22:31:04.627244 »
dubechi/dubeche
dubechi/dubeche (du-bé-chi) sf dubechi (du-béchĭ) – hãlati ca unã cupã di cheatrã (lemnu), tu cari s-bagã lucri (nuts, cafe, alj, etc.) trã chisari i zmuticari; dubec, ghiubec, hãvani, avani, ghudii
{ro: piuă}
{fr: mortier en pierre ou en bois}
{en: wood or stone mortar for grinding or crushing}
ex: hãvanea easti di tungi, dubechea easti di cheatrã i di lemnu di cucosh; cafelu-l chisãm tu dubechi
§ dubec (du-bécŭ) sn dubetsi (du-bé-tsi) – (unã cu dubechi)
ex: altã lizeti ari cafeea chisatã tu dubec
§ ghiubec1 (ghĭu-bécŭ) sn ghiubetsi (ghĭu-bé-tsi) shi ghiubecuri (ghĭu-bé-curĭ) – (unã cu dubechi)
ex: cafei chisatã tu ghiubec (hãvani di cheatrã)
§ gudii/gudie (ghu-dhí-i) sf gudii (ghu-dhíĭ) – (unã cu dubechi)
chisedz
chisedz (chi-sédzŭ) vb I chisai (chi-sáĭ), chisam (chi-sámŭ), chisatã (chi-sá-tã), chisari/chisare (chi-sá-ri) – lu-agudescu un lucru (lj-dau cu cioclu, lu stumbusescu, l-matsin, l-stulcin, etc.) pãnã-l fac pulbiri, icã cumãts multu njits; matsin, stulcin, etc.;
(expr:
1: lj-chisedz oasili (di bãteari, etc.); lj-adar oasili ca urdzãts chisati = lj-dau un shcop sãnãtos;
2: nj-chiseadzã caplu; nj-chiseadzã piper n cap = (i) nji sã ngreacã multu s-lji fac tsiva, nj-dzãtsi multi sh-nu mi-alasã isih, etc.; (ii) mi pidipseashti multu)
{ro: pisa}
{fr: piler, hacher}
{en: grind, pound, pulverize, hash, mince}
ex: chisats zahãrea; chiseadzã chiperlu trã tsinã; dzãtseai cã chiseadzã alj tu hãvani sh-altã nu; chisedz (matsin) carnea tra s-fac chiftedz astarã; chiseadzã (matsinã) tu dubec cafeea; astalj sharpi, chiseadzã-lj caplu; lji li chisã oasili
(expr: lj-deadi un shcop sãnãtos); l-chisai di bãteari
(expr: lj-ded un shcop bun); aeri u chisã
(expr: u bãtu) ghini; dusi s-lji chiseadzã piper ãn cap
(expr: s-lu pidipseascã multu), ta s-lji yinã mintea
§ chisat (chi-sátŭ) adg chisatã (chi-sá-tã), chisats (chi-sátsĭ), chisati/chisate (chi-sá-ti) – tsi easti faptu cumãts njits i pulbiri; mãtsinat, stulcinat, stumbusit, etc.
{ro: pisat}
{fr: pilé, haché}
{en: ground, pulverized, hashed, minced}
§ chisari/chisare (chi-sá-ri) sf chisãri (chi-sắrĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-chiseadzã tsiva; mãtsinari, stulcinari, stumbusiri, etc.
{ro: acţiunea de a pisa}
{fr: action de piler, de hacher}
{en: action of grinding, of pounding, of pulverizing of mincing}
§ chisãturã (chi-sã-tú-rã) sf chisãturi (chi-sã-túrĭ) – ashi cum s-fatsi lucrul (cumãts njits, pulbiri, etc.) dupã tsi easti chisat; atsea tsi s-fatsi cãndu s-chiseadzã un lucru; chisari
{ro: pisătură}
{fr: broyage; toute substance pilée}
{en: grinding, pounding, pulverising}
chiuschii/chiuschie
chiuschii/chiuschie (chĭus-chí-i) sf chiuschii (chĭus-chíĭ) – stumbu di her cu cari s-chiseadzã lucrili dit hãvani; stumbu, ciumarac
{ro: pilug (de fier)}
{fr: pilon (de fer)}
{en: iron pestle}
ex: nu-ari chiuschii (stumbu) metsi cã ari dubec
ciumarac
ciumarac (cĭu-ma-rácŭ) sn ciumaratsi/ciumaratse (cĭu-ma-rá-tsi) – hãlatea di mital cu cari s-agudeashti shi s-chiseadzã lucri cu mãna (tu hãvani, dubechi, etc.); stumbu, mutcã, chiuschii
{ro: pilug}
{fr: pilon}
{en: pestle}
ghiubec1
ghiubec1 (ghĭu-bécŭ) sn – vedz tu dubechi
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: dubechigudii/gudie
gudii/gudie (ghu-dhí-i) sf – vedz tu dubechi
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã vedz: dubechihãvani/hãvane
hãvani/hãvane (hã-vá-ni) sf hãvãnj (hã-vắnjĭ) –
1: hãlati di tungi ca unã cupã tu cari s-bagã lucri (nuts, cafe, alj, etc.) trã chisari i zmuticari;
2: machinã trã tãljari tutumea; avani, ghiubec, dubec, dubechi, ghudii
{ro: havan, piuliţă}
{fr: mortier en bronze pour piler}
{en: bronze mortar for grinding or crushing}
ex: mama sta shi tata-lj da (angucitoari: hãvanea shi stumbul); chisã nutsli tu hãvani; hãvanea easti di tungi, dubechea easti di cheatrã i di lemnu di cucosh; bati vimtul tu hãvani; talji tutumi tu hãvani; lu-acatsã shi dã-lj, dã-lj, cã dzãtseai cã chiseadzã alj tu hãvani sh-altã nu
§ avani/avane (a-vá-ni) sf avãnj (a-vắnjĭ) – (unã cu hãvani)
§ hãvãngi (hã-vãn-gí) sm hãvãngeadz (hã-vãn-gĭádzĭ) – mastur tu tãljarea-a tutumiljei cu hãvanea
{ro: lucrător cu “havan”-ul}
{fr: travailleur au “havan”}
{en: “havan” operator}
ex: un hãvãngi amintã bunj pãradz
stumbu1
stumbu1 (stúm-bu) sn stumburi (stúm-burĭ) – hãlatea di mital cu cari s-agudeashti shi s-chiseadzã lucri cu mãna (tu hãvani, dube-chi, etc.); ciumarac, mutcã, chiuschii;
(expr: easti ca stumbu = easti shcurtu shi gros, ca un stumbu)
{ro: pilug}
{fr: pilon}
{en: pestle}
ex: mama sta shi tata-lj da (angucitoari: hãvanea shi stumbul); tu dubechi chisãm cafelu cu stumbul; stumbul tsi-aveam eara di lemnu; nu shtiu tsi s-featsi stumbul di la hãvani
§ stumbusescu (stum-bu-sés-cu) vb IV stumbusii (stum-bu-síĭ), stumbuseam (stum-bu-seámŭ), stumbusitã (stum-bu-sí-tã), stum-busiri/stumbusire (stum-bu-sí-ri) – chisedz cu stumbul
{ro: pisa}
{fr: broyer, piler}
{en: grind, crush}
ex: stumbusea (chiseadzã) zahãrea
§ stumbusit (stum-bu-sítŭ) adg stumbusitã (stum-bu-sí-tã), stumbusits (stum-bu-sítsĭ), stumbusiti/stumbusite (stum-bu-sí-ti) – chisat cu stumbul
{ro: pisat}
{fr: broyé, pilé}
{en: ground, crushed}
§ stumbusiri/stumbusire (stum-bu-sí-ri) sf stumbusi-ri (stum-bu-sírĭ)
{ro: acţiunea de a pisa; pisare}
{fr: action de broyer (piler), broiement, pilage}
{en: action of grinding, crushing}