DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

distur

distur (dis-túrŭ) adg, adv (invar) disturã (dis-tú-rã), disturã (dis-tú-rã), disturi (dis-túrĭ), disturi/disture (dis-tú-ri) – ahãntu cãt lipseashti (trã un lucru tsi-avem ananghi, trã scupolu tsi lu-avem tu minti, etc.); disturi, distul, duri, nimal, nimalo, nemalo, namalo, nãmalo; agiundzi!, astãmãtsea!
{ro: destul, suficient, ajunge!, opreşte!}
{fr: assez, suffisamment, ça suffit!, arrête-toi!}
{en: enough, stop!}
ex: n casã eara cãldurã disturã; ti minduish distur?

§ disturi/disture (dis-tú-ri) adg, adv – (unã cu distur)
ex: disturi az imnarã; lapti acru avem disturi

§ duri1/dure (dú-ri) adv – (unã cu distur)
ex: vãrnãoarã omlu nu dzãtsi duri (agiundzi); o, lai, Aslanbegã, duri!; duri, duri, (distur, distur,) feci picati; duri s-timsi sh-duri (sh-agiundzi) banã; nu vrea s-hibã nicã duri; duri-nj furã tuti tsi-nj trapshu; duri-nj suntu (nj-agiungu) fãrmatsili; duri-ts-u, sh-tini, cu cãrtsãli-a tali; pãnã-aclotsi, sh-ti ma, duri (sh-ti ma multu, agiundzi); duri-nj (agiundzi cãtu-nj) deadish

§ dur1 (dúrĭ) adv – (unã cu distur)

§ distul (dis-túlŭ) adv – (unã cu distur)

§ destul (des-túlŭ) adv – (unã cu distur)

§ ndistuledz (ndis-tu-lédzŭ) (mi) vb I ndistulai (ndis-tu-láĭ), ndistulam (ndis-tu-lámŭ), ndistulatã (ndis-tu-lá-tã), ndistulari/ndistulare (ndis-tu-lá-ri) – fac un lucru s-aibã ahãt cãt ãlj lipseashti (di-atseali tsi ari ananghi); fac un lucru s-aibã di tuti tsi-ari ananghi (poati sh-di primansus); satur, tipurescu, fãnãtescu, nãfãtescu, fãnitescu, apudidescu, etc.
{ro: îndestula, sătura}
{fr: satisfaire, rassassier}
{en: provide with, satisfy, satiate}
ex: cara lu ndistulai (fãnãtii, sãturai) cu lapti, pot s-lu-alas; u ndistulã (u-apudidi, u sãturã) cu tuti bunetsli

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

nimal

nimal (ni-málŭ) adv – ahãntu cãt lipseashti (trã un lucru tsi-avem ananghi, trã scupolu tsi lu-avem tu minti, etc.); agiundzi cãt easti; nãmal, namalo, nimalo, nemalo, malã, distur, disturi, distul, duri, agiundzi!
{ro: destul, suficient}
{fr: assez, suffisamment}
{en: enough}
ex: nimal (disturi) mãcai; nimal nji didesh; nu lj-easti nimal (nu lj-agiundzi); nimal (agiungu) ahãti lãets tsi-nj cãdzurã pri cap; gura nu dzãtsi: nimal!; au hranã di nimal (cãt lã lipseashti); s-aibã di nimal (cãt s-l-agiungã); aveari di nimal (distur); s-bagã nimal (disturi) sari tru mãcãri; cãntã sh-cuscrili nimal

§ nãmal (nã-málŭ) adv – (unã cu nimal)
ex: nãmal nj-easti (am nimal, nj-agiundzi); nu-lj fu nãmal (nu lj-agiundzi)

§ nimalo (ni-má-lo) adv – (unã cu nimal)
ex: ahãtã cãt i nimalo

§ namalo (na-má-lo) adv – (unã cu nimal)
ex: namalo (duri) tsã suntu zahmetsli; namalo maltu

§ nemalo (ne-má-lo) adv – (unã cu nimal)

§ malã3 (má-lã) adv (shi forma shcurtã mal di) – tsi aspuni cã numirlu di lucri easti mari; cari aspuni cã un lucru easti di mari mãrimi (lãrdzimi, lundzimi); multu, di primansus, baea, disturi, duri, nimal, nãmalã
{ro: mult, destul}
{fr: beaucoup, assez}
{en: much, a lot, plenty, enough}
ex: shidzu malã di (multã, baea) oarã; lj-adusi mal di (multã, baea) lãnã; nu tricu mal di (multu, baea) chiro; dats di-arshini mal di ori; malã-nj (multi-nj) deadi, mal di (multi) lucri; malã (nãmalã) di-anj tricurã; toarsi mal di lãnã; mal di (multi) mushutets

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

stulii/stulie

stulii/stulie (stu-lí-i) sf stulii (stu-líĭ) – lucru (nel, biligicã, min-ghiush, lãludã, stranj, etc.) tsi easti purtat (bãgat) tra s-mushu-tsascã pri cariva (tsiva); stoli, stolidã, stulidã, stolizmã, stoluzmã, armã, cãrtonã
{ro: podoabă, ornament}
{fr: parure, ornement, bijou}
{en: ornament, jewel}
ex: ti stulia-a ta nu-ari altã armãnã

§ stoli/stole (stó-li) sf fãrã pl – custumi, stranji; lucru (nel, biligicã, minghiush, lãludã, etc.) tsi easti purtat (bãgat) trã mushuteatsã; stulii, stolidã, stulidã, armã
{ro: îmbrăcăminte, costum de haine, podoabă, ornament}
{fr: vêtement; costume, parure, ornement}
{en: clothes, suit; ornament}

§ stulidã (stu-lí-dhã) sf stulidz (stu-lídzĭ) – (unã cu stulii)

§ stolidã (stó-li-dhã) sf stolidz (stó-lidzĭ) – (unã cu stulii)

§ stoluzmã (stó-luz-mã) sf pl(?) – lucru din casã (ca masã, scamnu, pat, etc.) cari sta di-aradã cu cicioarli pi dushume; momilã, stolizmã; lucru (nel, biligicã, minghiush, lãludã, etc.) tsi easti purtat (bãgat) trã mushuteatsã; stulii, stolidã, stulidã, armã
{ro: mobilă, podoabă, ornament}
{fr: meuble; parure, ornement}
{en: furniture; ornament}
ex: veadi stoluzma (momila, stulia) din casã

§ stolizmã (stó-liz-mã) sf pl(?) – (unã cu stoluzmã)

§ stulsescu (stul-sés-cu) (mi) vb IV stulsii (stul-síĭ), stulseam (stul-seámŭ), stulsitã (stul-sí-tã), stulsiri/stulsire (stul-sí-ri) – (mi) ndreg cu lucri (stranji mushati, giuvaricadz, etc.) tra s-aspun ma mushat (ma tinjisit, ma pripsit, etc.); ndreg, armãtusescu, susuescu
{ro: împodobi, îmfrumuseţa}
{fr: (se) parer, orner, embellir}
{en: adorn, embellish}
ex: si stulsi ghini feata shi s-dusi la bisearicã

§ stulsit (stul-sítŭ) adg stulsitã (stul-sí-tã), stulsits (stul-sítsĭ), stulsiti/stulsite (stul-sí-ti) – ndreptu (cu stulii) tra s-aspunã mushat; alãxit mushat; ndreptu, armãtusit, susuit

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn