DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

agonja

agonja (a-gó-njĭa) adv – dupã putsãn chiro; tsi s-fatsi unãshunã; gonja, agunja, anghiu, curundu, dalaga
{ro: curând, repede}
{fr: bientôt, vite}
{en: soon, fast}
ex: s-alinã agonja, agonja; agonja dupã avucat

§ gonja (gó-njĭa) adv – (unã cu agonja)

§ agunja (a-gú-njĭa) adv – (unã cu agonja)
ex: s-agiungã ma agunja; cum fudzea nãs agunja

§ agunjisescu (a-ghu-nji-sés-cu) (mi) vb IV agunjisii (a-ghu-nji-síĭ), agunjiseam (a-ghu-nji-seámŭ), agunjisitã (a-ghu-nji-sí-tã), agunjisiri/agunjisire (a-ghu-nji-sí-ri) – caftu (voi, pingu) tsiva tra si s-facã cama agonja; curundedz, (mi) arãchescu, ayiusescu, viisescu, pristinisescu
{ro: grăbi}
{fr: (se) hâter}
{en: hasten, hurry on}
ex: imnai sh-ti-agunjiseai; agunjisea-ti putsãn

§ agunjisit (a-ghu-nji-sítŭ) adg agunjisitã (a-ghu-nji-sí-tã), agunjisits (a-ghu-nji-sítsĭ), agunjisiti/agunjisite (a-ghu-nji-sí-ti) – cari caftã s-lu facã un lucru cãt cama-agonja; cari easti pimtu si s-agunjiseascã; tsi s-ari agunjisitã; arãchit, ayiusit, viisit, pristinisit
{ro: grăbit}
{fr: hâté}
{en: hastened}
ex: tsi eshti ahãt agunjisitã

§ agunjisiri/agunjisire (a-ghu-nji-sí-ri) sf agunjisiri (a-ghu-nji-sírĭ) – atsea tsi fatsi un cari s-agunjiseashti; arãchiri, ayiusiri, viisiri, pristinisiri
{ro: acţiunea de a se grăbi; grăbire}
{fr: action de (se) hâter}
{en: action of hastening}

§ agunjii/agunjie (a-ghu-njí-i) sf agunjii (a-ghu-njíĭ) – mirachea tsi u ari cariva s-facã tsiva i s-agiungã iuva cãt cama agonja; avrapã, yii, ayiusealã, curundeatsã
{ro: grabă, iuţeală}
{fr: hâte, vitesse, rapidité}
{en: haste, speed, swiftness}
ex: tut bati cu-agunjii (avrapã, yii)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

curundedz

curundedz (cu-run-dédzŭ) vb I curundai (cu-run-dáĭ), curundam (cu-run-dámŭ), curundatã (cu-run-dá-tã), curundari/curundare (cu-run-dá-ri) – caftu (voi) si s-facã cama agonja; agunjisescu, (mi) arãchescu, anãpãdescu, pristinisescu, ayiusescu, viisescu
{ro: grăbi}
{fr: hâter}
{en: hasten, hurry on}

§ curundat (cu-run-dátŭ) adg curundatã (cu-run-dá-tã), curundats (cu-run-dátsĭ), curundati/curundate (cu-run-dá-ti) – tsi s-agunjiseashti; agunjisit, arãchit, ayiusit, viisit, pristinisit
{ro: grăbit}
{fr: hâté}
{en: hastened}

§ curundari/curundare (cu-run-dá-ri) sf curundãri (cu-run-dắrĭ) – atsea tsi fatsi un cari s-agunjiseashti; agunjisiri, arãchiri, ayiusiri, viisiri, pristinisiri
{ro: acţiunea de a grăbi; grăbire}
{fr: action de (se) hâter}
{en: action of hastening}

§ curundeatsã (cu-run-deá-tsã) sf curundets (cu-run-détsĭ) – mirachea avutã tri fãtseari tsiva i agiundzeari iuva cãt cama agonja; agunjii, avrapã, yii, ayiusealã
{ro: grabă, iuţeală}
{fr: hâte, vitesse, rapidité}
{en: haste, speed, swiftness}

§ curundu (cu-rún-du) adv – dupã putsãn chiro; tsi s-fatsi unãshunã; crundu, agonja, gonja, agonja, agunja, prapa, ãnprapã, anghiu
{ro: curînd, repede}
{fr: bientôt, vite}
{en: soon, fast}
ex: du-ti curundu (agonja); ocljilj tsi nu s-ved, curundu (agonja) s-agãrshescu; aleptul lj-aspãrdzea curundu (agonja) pradzlji; fudz cama curundu cã s-nu ti aflã lamnja; curundu va si-l vedz; cu limba scoasã, alãgarã cãt cama curundu; atsel tsi-alagã multu, va si s-curmã curundu; ma curundu hrãneashti nã mumã shapti ficiori, dicãt shapti ficiori nã mumã

§ curund (cu-rúndŭ) adv – (unã cu curundu)

§ crundu (crún-du) adv – (unã cu curundu)
ex: fudzi crundu (agonja) pisti scarã; cama crundu (agonja), cã ti-ashteaptã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

sad

sad (sádŭ) sn sãduri (sắ-durĭ) – ayinji tinirã, cu-ayiti siminati (plãntati) di putsãn chiro; ayinji, yinji, ayitã
{ro: vie plantată de curând}
{fr: vigne plantée récemment}
{en: young vineyard}
ex: sadlu-nj deadi multã auã

§ sãdescu (sã-dés-cu) vb IV sãdii (sã-díĭ), sãdeam (sã-deámŭ), sãditã (sã-dí-tã), sãdiri/sãdire (sã-dí-ri) – plãntedz (seamin) purtets (sãrmets) di-ayitã (di-aradã, tra s-nji fac unã ayinji)
{ro: sădi viţă de vie}
{fr: planter pied de vigne}
{en: plant vines}
ex: sãdii (plãntai, siminai) nã parti di-ayinji cu sãrmets dit Amirichii

§ sãdit (sã-dítŭ) adg sãditã (sã-dí-tã), sãdits (sã-dítsĭ), sãditi/sãdite (sã-dí-ti) – sãrmets (purtecã) di-ayitã tsi easti plãntatã
{ro: (viţă de vie) sădită}
{fr: (pied de vigne) planté}
{en: planted vine}

§ sãdiri/sãdire (sã-dí-ri) sf sãdiri (sã-dírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-sãdeashti un sãrmet
{ro: acţiunea de a sădi viţă de vie}
{fr: action de planter pied de vigne}
{en: action of planting vines}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã