DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

bag

bag (bágŭ) (mi) vb I bãgai (bã-gáĭ), bãgam (bã-gámŭ), bãgatã (bã-gá-tã), bãgari/bãgare (bã-gá-ri) – fac un lucru tra s-intrã iuva nuntru; fac un lucru (mãcarea) si sta pi tsiva (measã); mi-ashternu tu-un loc (la measã, pi-unã crivati, etc.); apun, pun, culcu, curdisescu, ashternu;
(expr:
1: mi bag (s-fac un lucru) = nchisescu (mi-acats s-fac un lucru);
2: mi bag (sã-nj si facã un lucru) = mi-angrec (tra si s-facã un lucru);
3: bãgai minti = nvitsai, nu va mata fac ahtari lucru;
4: bag ghini tu minti (tu cornu, tru cap, tu carafetã, tu ureclji, etc.) = ascultu ghini tsi si zburashti, aduchescu ghini shi va nj-u-aduc aminti ma nãpoi, nu va s-u-agãrshescu;
5: nj-u bag tu (pri) minti, nj-bag cu mintea, mi bag = am nietea, ljau apofasea;
6: nj-u (ãnj) bag mintea = nj-am cãshtiga, mutrescu ghini s-nu pat tsiva;
7: nu-nj bag mintea cu… = nu dau simasii la-atseali tsi dzãtsi i fatsi cariva, cã easti glar, ageamit, etc.;
8: lj-bag oarã; lj-bag semnu = mutrescu ghini tra s-li ved tuti cum lipseashti;
9: mi bag (s-dormu) = mi culcu s-dormu, intru tu-ashtirnut tra s-dormu;
10: mi bag cu cariva = mi bag tu-ashtirnut cu-unã muljari (bãrbat) s-u (s-lu) ambair; ampihiur, ciumulescu, ncalic, fut;
11: ãl bag di cali = ãl cãndãrsescu, lu-anduplic, lu-apuaduc;
12: bag boatsea = (nchisescu di) aurlu;
13: bag tsiva n gurã = mãc tsiva;
14: nu-nj si bagã tsiva n gurã = (di cripãrli tsi li am) escu mãrãnat (shi nu-am orixi ta s-mãc);
15: nu bag ghini n gurã cã… = unãshunã, cãt u bãgai macãrea n gurã;
16: nu bag somnu ntr-oclji = nu dormu dip, nu ncljid ocljilj;
17: nj-bag lãili = intru tu jali (cã-nj muri cariva di soi);
18: l-bag yiu tu groapã = lj-fac mãri cripãri, lj-aduc mãri taxirãts;
19: bag angrãnj namisa di… = ãlj fac si s-cãrteascã, si sã ncaci;
20: ti bag tu mãnã = ti-acats, va pot s-ti fac s-adari tsi voi mini;
21: bag cariva tu pãni; bag pri pãni, bag huzmichear = ãl ljau cu-arugã, lu-arughedz;
22: bag carni tu ureclji; bag zvercã = mi ngrash;
23: li bag mpadi (armili) = mi prudau;
24: bag (zaire) = acumpãr lucri tra s-li am (s-li lucredz, s-li crescu, ti arniu, etc.);
25: nu-lj si bagã mãnã = nu pots s-lu tsãnj, nu poati s-hibã astãmãtsit, nu poati s-hibã azvimtu;
26: easti tri bãgari pri-aranã = easti multu bun;
27: lj-bag frica tu oasi = lu-aspar, lu lãhtãrsescu multu);
28: u bag nãinti = trag ninti, mi ljau dupã cariva;
29: l-bag nãinti = lu-aurlu; lu-avin, lu-agunescu, lu mpingu;
30: l-bag dinãpoi = lu ncaci, lu-aurlu, lu cãtigursescu, lu-avin;
31: multu mi bag = cilihtisescu;
32: lj-bag cutsutlu la gushi = l-furtsedz s-facã un lucru tsi nu lu-ariseashti;
33: l-bag tu-ahapsi = lu ncljid tu-ahapsi;
34: nj-bag stranjili = mi nvescu;

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

cilistisescu

cilistisescu (ci-lis-ti-sés-cu) vb IV cilistisii (ci-lis-ti-síĭ), cilisti-seam (ci-lis-ti-seámŭ), cilistisitã (ci-lis-ti-sí-tã), cilistisiri/cilistisire (ci-lis-ti-sí-ri) – lucredz multu greu (agunsescu, mi ngrec, inda mi duc, cad furtii) tra s-amintu i s-fac tsiva; lj-trag cãshtiga a unui; lj-portu frundida a unui; nj-bag zori tra s-lu fac un lucru; cilãstisescu, cilihtisescu, cealãhtisescu, cealtisescu, ciltisescu
{ro: avea grije ca, stărui, se trudi}
{fr: soigner, persévérer, travailler péniblement}
{en: persevere, carry on, work hard}
ex: cilistisea (lucra greu, agunsea) dzuã sh-noapti

§ cilistisit (ci-lis-ti-sítŭ) adg cilistisitã (ci-lis-ti-sí-tã), cilistisits (ci-lis-ti-sítsĭ), cilistisiti/ci-listisite (ci-lis-ti-sí-ti) – tsi lj-ari traptã cãshtiga; tsi-ari lucratã greu tra s-amintã i s-facã tsiva; cilãstisit, cilihtisit, cealãhtisit, cealtisit, ciltisit
{ro: trudit, stăruit}
{fr: persévéré, soigné, travaillé ou gagné péniblement}
{en: persevered, worked hard}

§ cilistisiri/cilisti-sire (ci-lis-ti-sí-ri) sf cilistisiri (ci-lis-ti-sírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu cariva cilistiseashti; cilãstisiri, cilihtisiri, cealãhtisiri, cealti-siri, ciltisiri
{ro: acţiunea de a avea grije ca, de a stărui, de a se trudi; stăruire, trudire}
{fr: action de soigner, de persévérer, de travailler péniblement}
{en: action of persevering, of carrying on, of working hard}
ex: tuti aesti s-tsãn cu lucurlu sh-cu cilistisirea cã shidearea nu da pãni

§ cilãstisescu (ci-lãs-ti-sés-cu) vb IV cilãstisii (ci-lãs-ti-síĭ), cilãstiseam (ci-lãs-ti-seámŭ), cilãstisitã (ci-lãs-ti-sí-tã), cilãstisiri/cilãstisire (ci-lãs-ti-sí-ri) – (unã cu cilisti-sescu)

§ cilãstisit (ci-lãs-ti-sítŭ) adg cilãstisitã (ci-lãs-ti-sí-tã), cilãstisits (ci-lãs-ti-sítsĭ), cilãstisiti/cilãstisite (ci-lãs-ti-sí-ti) – (unã cu cilistisit)

§ cilãstisiri/cilãstisire (ci-lãs-ti-sí-ri) sf cilãstisiri (ci-lãs-ti-sírĭ) – (unã cu cilistisiri)

§ cilihtisescu (ci-lih-ti-sés-cu) vb IV cilihtisii (ci-lih-ti-síĭ), cilihtiseam (ci-lih-ti-seámŭ), cilihtisitã (ci-lih-ti-sí-tã), cilihtisiri/cilihtisire (ci-lih-ti-sí-ri) – nj-bag zori (nj-am cãshtiga, caftu) s-lu fac un lucru; cealãhtisescu, cealtisescu, cilistisescu, frundixescu, frundisescu

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

sulã

sulã (sú-lã) sf suli/sule (sú-li) –
1: shcop di lemnu (tora sh-di metal) pi cari s-hidzi carnea tra s-hibã anvãrtitã sh-friptã pristi foc;
2: hãlati cu cari tsãngarlu (pãpugilu) fatsi guvi tu chealea di la pãputsã ninti ca s-li coasã; tsãngãrsulã, tsungursulã, bish;
3: armã di-alumtã adratã dit unã pãrjinã lungã cu un chipit di her multu sumigos (ãntsãpãlicos); mastrac, mãzdrac, gilit, cãmac, cãmachi, harbã, condar, cundar;
4: par, hiptu tu loc, pri cari si ntsapã lucri (tu chirolu veclju oaminj giudicats tra s-moarã cu-unã moarti urutã);
(expr:
1: bag suli = hiu munãfic sh-dzãc minciunj tra s-nj-agiungu scupolu ascumtu tsi-nj lu am tu minti; bag schinj, muzavirlãchi, zizanj, anghidz, fitilji, etc.;
2: lj-bag sula n coasti = lj-bag zori a unui (l-cilihtisescu, lu stringu, etc.) tra s-facã cum voi mini)
{ro: sulă; potricală, suliţă; ţeapă}
{fr: broche; alêne; lance, pal}
{en: spit; awl; spear; stake}
ex: un aush mãrat, cu suli (gilitti, atsi) ncãrcat (angucitoari: aricilu); sula di carni shi carnea di her (angucitoari: nelu); avem suli di her, avem sh-suli di lemnu; bag pi sulã un noatin si s-frigã; ma ghini un ljepuri tu sulã, di dzatsi tu pãduri; purtsilushlu friptu pi sulã; mãcã nã sulã ntreagã chibapi; lji scoasi inima shi u bãgã pi sulã, s-u frigã; veadi sum un arburi doi buvalj friptsã tu sulã; ãlj ligã di cãti nã sulã catiun, tsi nitsi draclu s-nu-lj poatã s-lji dizleagã; “si-lj-creapã-numa”, lãi ca corbul, cari cu sulã, cari cu furculitsã, cari cu penuri; tsãrhãlu sh-ari sula (tsungursula); pisti jar ma suflã sula; lj-bãgã sula n coasti
(expr: lj-bãgã multã zori); va lj-u intru-apoea, sulã; easti muzavir shi shtii cum s-bagã suli
(expr: s-bagã zizanj, fitilji, schinj)

§ tsungursulã (tsun-gur-sú-lã) sf tsungursuli/tsungursule (tsun-gur-sú-li) – hãlati ca unã sulã njicã di mãnã cu cari tsãngarlu (pãpugilu) fatsi guvi tu chealea di la pãputsã ninti ca s-li coasã; tsungrusulã, tsãngãrsulã
{ro: potricală}
{fr: alêne}
{en: awl}
ex: nu-ari hiptã tsungursulã

§ tsungrusulã (tsun-gru-sú-lã) sf tsun-grusuli/tsungrusule (tsun-gru-sú-li) – (unã cu tsungursulã)

§ tsãngãrsulã (tsãn-gãr-sú-lã) sf tsãngãrsuli/tsãngãrsule (tsãn-gãr-sú-li) – (unã cu tsungursulã)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã