DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

atanat

atanat (a-thá-natŭ) adg atanatã (a-thá-na-tã), atanats (a-thá-natsĭ), atanati/atanate (a-thá-na-ti) – tsi nu-ari moarti; tsi-ari nyeatã dit mortsã; nimuritor
(expr: apã athanatã = apã dit pãrmiti tsi ntinireashti, tsi nyeadzã lumea, tsi-l fatsi omlu s-nu moarã; apã yii; apã di banã)
{ro: nemuritor}
{fr: immortel}
{en: immortal}
ex: am un pulj tsi poati s-nj-aducã n gurã apã yii, atanatã (tsi-l fatsi omlu s-nu-aibã moarti, tsi lu nyeadzã)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

anapuda

anapuda (a-ná-pu-dha) adv – di-alantã (nu di buna) parti a unui lucru; alantã soi di cum lipseashti s-hibã un lucru; napudishalui, anaschila, anaschilea, strãmbu, tersi, tersine, tersene
{ro: anapoda, pe dos, deandoaselea}
{fr: à l’envers, de l’autre côté; tout de travers}
{en: wrong side, upside-down, wrong-headed}
ex: nviscu sarica anapuda (cu-astalea nafoarã); sh-bãgã cãmeasha anapuda; tsãnea cartea anapuda (di-alantã parti, cu nsuslu nghios); loclu anapuda-l (di-alantã parti-l) turna; ãnj njardzi lucrul anapuda (strãmbu, arãu); tut anapuda (anaschila) va s-greshti; itsi acãtsa s-adarã, tut anapuda (strãmbu) lj-isha; s-nu-nj turnats zborlu anapuda

§ napudishalui (na-pu-dí-shĭa-lui) adv – (unã cu anapuda)
ex: voi imnats napudishalui (anapuda, cu cãlcãnjli ninti)

§ anapud (a-ná-pudhŭ) adg anapudã (a-ná-pu-dhã), anapudz (a-ná-pudzĭ), anapudi/anapude (a-ná-pu-dhi) – tsi easti strãmbu la minti shi nu li fatsi lucrili ndreapti ca-alantã dunjai; tsi fatsi ma multu dupã caplu a lui shi nu va s-ascultã di pãrerli-a altor; tsi nu-ari purtari shi nu mindueashti ca oaminjlji di-aradã; tsi fatsi multu shimãtã; nãpudearic, cãvgãgi, strãmbu, tersu, sirsen, sirsem, zarzara, dzardzar; cap gros, cap di grij, cap di tãgari
{ro: turbulent, îndărătnic, încăpăţânat}
{fr: qui est de travers; turbu-lent; endiablé}
{en: reckless, obstinate, stubborn, with awkward temper}
ex: aestu ficior easti anapud (strãmbu); featã arauã sh-anapudã (strãmbã) di sh-cu cãmeasha di pri nãsã si ncãcea

§ anapudearic (a-na-pu-dhĭá-ricŭ) adg anapudearicã (a-na-pu-dhĭá-ri-cã), anapudearits (a-na-pu-dhĭá-ritsĭ), anapudearitsi/ana-pudearitse (a-na-pu-dhĭá-ri-tsi) – (unã cu anapud)
ex: nu-am vidzutã ahtari om anapudearic (anapud, strãmbu)

§ nãpudearic (nã-pu-dhĭá-ricŭ) adg nãpudearicã (nã-pu-dhĭá-ricã), nãpudearits (nã-pu-dhĭá-ritsĭ), nãpudearitsi/nãpudearitse (nã-pu-dhĭá-ri-tsi) – (unã cu anapud)
ex: ahtãri nãpudearits sots; muljarea-aestã easti nãpudearicã (anapudã); nu-am vidzutã ahtari nãpudearic

§ anãpudilji/anãpudilje (a-nã-pu-dhí-lji) sf anãpudilj (a-nã-pu-dhílj) –

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

capsu

capsu (cáp-su) invar – cari nu-ari tihi tu banã; tsi s-aflã tu-unã halã urutã; tsi ari mash cripãri shi taxirãts; capsuman, mãrat, marat, mbogru, cacomir, cob, corbu, dholj, dhistih, gramen, gal, lai, morvu, ohru, piscatran, shcret, tihilai, tumsu, tumtu, etc.
{ro: sărman, biet}
{fr: pauvre, infortuné, malheureux}
{en: poor, unfortunate, unhappy}
ex: capsu birbeclu (maratlu birbec); capsu moasha (mãrata moashi), capsu horli (mãratili hori); nu-lj dãdea un minut banã a capsu nveastãljei (a mãratiljei nveastã)

§ capsu-man (cap-su-mánŭ) adg capsumanã (cap-su-má-nã), capsumanj (cap-su-mánjĭ), capsumani/capsumane (cap-su-má-ni) –
1: cari nu-ari tihi tu banã; tsi s-aflã tu-unã halã urutã; tsi ari mash cripãri shi taxirãts; mãrat, marat, etc.;
2: tsi u tsãni pi-a lui tut chirolu shi easti greu s-lu cãndirseshti di-un lucru lishor tr-aduchiri; cap gros (di tãgari, di crinã, di shinic, di mulari, etc.)
{ro: nenorocit; încăpăţânat}
{fr: malheureux; entêté}
{en: unfortunate; stubborn}
ex: easti-ahtari capsuman (ari caplu-ahãt di gros), cã di pi-a lui nu pots s-lu giots; lai capsuman (marate, cap gros), ligari vrei di prun

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

geanabet

geanabet (gĭa-na-bétŭ) adg geanabetã (gĭa-na-bé-tã), geanabets (gĭa-na-bétsĭ), geanabeti/geanabete (gĭa-na-bé-ti) – tinir ficior (featã) tsi easti ca burdal; tsi lu-arãseashti sã zburdãlipseascã; tsi nu para ascultã shi ari caplu niheamã ca gros; burdal, anapud, cap gros, cap di tãgari, etc.
{ro: ştrengar, răutăcios, încăpăţânat}
{fr: gamin, polisson, têtu}
{en: urchin, street boy (girl), stubborn}
ex: Hrista sã spunea niheamã ca geanabet (burdal); nu u scoati la cali cu geanabetslji (anapudzlji, tihilãilji) atselj

§ geanabitlãchi (gĭa-na-bit-lắ-chi) sf geanabitlãchi (gĭa-na-bit-lắchĭ) – harea tsi-lj fatsi un om tra s-hibã geanabet; zburdãlipsiri, anapudzãlji, lãeatsã, etc.
{ro: ştrengărie, răutate, încăpăţânare}
{fr: espièglerie, polissonnerie, entêtement}
{en: mischievousness, roguishness, stubbornness}

§ geanabiteatsã (gĭa-na-bi-teá-tsã) sf geanabitets (gĭa-na-bi-tétsĭ)
ex: nu sh-alasã el geanabiteatsa (anapudzãlja), s-lu vatsãnj

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

napran

napran (na-pránŭ) adg napranã (na-prá-nã), napranj (na-pránjĭ), naprani/naprane (na-prá-ni) – tsi easti anapud shi sh-alãxeashti greu mintea; cãpos, cap di shinic (crinã, tãgari, grij, mulari, etc.); cap gros, pruclet, fudul, ciornic, ntornic
{ro: îndărătnic, încăpăţânat}
{fr: arrogant, entêté, têtu}
{en: arrogant, overbearing, stubborn}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

pipilescu

pipilescu (pi-pi-lés-cu) vb IV pipilii (pi-pi-líĭ), pipileam (pi-pi-leámŭ), pipilitã (pi-pi-lí-tã), pipiliri/pipilire (pi-pi-lí-ri) – l-fac pri cariva s-moarã; fac sã psuseascã (unã pravdã); vatãm, vatãn, vatun, utsid, aspargu, talj, shcurtedz, l-mor, l-culcu mpadi, lj-astingu tseara, etc.
{ro: ucide}
{fr: tuer}
{en: kill}
ex: ãl pipilirã (vãtãmarã)

§ pipilit (pi-pi-lítŭ) adg pipilitã (pi-pi-lí-tã), pipilits (pi-pi-lítsĭ), pipiliti/pipilite (pi-pi-lí-ti) – tsi-lj s-ari loatã bana di cariva; vãtãmat, vãtãnat, vãtunat, utsis, aspartu, tãljat, shcurtat, etc.; (fig: vãtãmat = blãstimat)
{ro: ucis}
{fr: tué}
{en: killed}

§ pipiliri/pipilire (pi-pi-lí-ri) sf pipiliri (pi-pi-lírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-pipileashti cariva; vãtãmari, vãtãnari, vãtunari, utsi-diri, aspardziri, tãljari, shcurtari, etc.
{ro: acţiunea de a ucide; ucidere}
{fr: action de tuer}
{en: action of killing}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

pruclitii/pruclitie

pruclitii/pruclitie (pru-cli-tí-i) sf pruclitii (pru-cli-tíĭ) – atsea (harea, huea) tsi-l fatsi omlu s-nu sh-alãxeascã lishor (dip) mintea (sh-atumtsea cãndu easti limpidi cã nu-ari ndriptati); huea-a omlui tsi u tsãni pi unã, tsi u leagã pi greaua, ca gumarlu pi punti; anapu-dilji, anãpudilji, anapudzãlji
{ro: încăpăţânare}
{fr: entêtement}
{en: stubbornness}
ex: tuti sã-lj li ljai, mash pruclitia nu

§ pruclet (pru-clétŭ) adg prucletã (pru-clé-tã), pruclets (pru-clétsĭ), prucleti/pruclete (pru-clé-ti) – tsi u tsãni pi-a lui sh-atumtsea cãndu easti limpidi cã nu-ari ndriptati; tsi sh-alãxeashti greu mintea; tsi u leagã pi greaua; tsi u leagã ca gumarlu pi punti; tsi ari cap di shinic (crinã, tãgari, grij, mulari, etc.); cap gros, cãpos, napran
{ro: îndărătnic, încăpăţânat}
{fr: arrogant, entêté, têtu}
{en: stubborn}
ex: cu omlu pruclet (tsi-ari caplu gros), nu pots s-u duts

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

utsid

utsid (u-tsídŭ) (mi) vb III utsish (u-tsíshĭŭ), utsideam (u-tsi-deámŭ), utsisã (u-tsí-sã), utsidiri/utsidire (u-tsí-di-ri) – l-fac pri cariva s-moarã; fac sã psuseascã (unã pravdã); vatãm, vatãn, vatun, pipilescu, aspargu, talj, shcurtedz, l-mor, l-culcu mpadi, lj-astingu tseara, etc.
{ro: ucide}
{fr: tuer}
{en: kill}

§ utsis (u-tsísŭ) adg utsisã (u-tsí-sã), utsish (u-tsíshĭ), utsisi/utsise (u-tsí-si) – tsi-lj s-ari loatã bana di cariva; vãtãmat, vãtãnat, vãtunat, pipilit, aspar-tu, tãljat, shcurtat, etc.
{ro: ucis}
{fr: tué}
{en: killed}

§ utsidiri/utsidire (u-tsí-di-ri) sf utsidiri (u-tsí-dirĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-utsidi cariva; vãtãmari, vãtãnari, vãtunari, pipiliri, aspardziri, tãljari, shcurtari, etc.
{ro: acţiunea de a ucide; ucidere}
{fr: action de tuer}
{en: action of killing}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

vatãm

vatãm (vá-tãmŭ) (mi) vb I vãtãmai (vã-tã-máĭ), vãtãmam (vã-tã-mámŭ), vãtãmatã (vã-tã-má-tã), vãtãmari/vãtãmare (vã-tã-má-ri) –
1: l-fac pri cariva s-moarã; fac sã psuseascã (unã pravdã);
2: agudescu sh-alas urmi pi trup; vatãn, vatun, utsid, pipilescu, aspargu, talj, shcurtedz, l-mor, l-culcu mpadi, lj-astingu tseara, etc. (fig:
1: (mi) vatãm = (i) trag multi, (mi) pidipsescu, munduescu, vãsãnipsescu, avursescu, etc.; (ii) nj-fac arãu; expr:
2: l-vatãm di shcop = lj-fac unã bãteari greauã, lj-dau un shcop bun;
3: nj-vatãm mintea = nj-frimintu mintea, minduescu multu;
4: l-vatãm cu pãnea n gurã = ahãrzeashti s-lu vatãm fãrã njilã;
5: s-vãtãmã muljarea = muljarea chiru njiclu, featsi vãtãmãturã)
{ro: ucide; vătăma; (se) turmenta}
{fr: tuer; léser, nuire; (se) torturer, (se) tourmenter}
{en: kill; injure, torture, torment}
ex: vãtãmai (tãljai) un pulj; ma nu-nj vatãm feata njicã; va nã vãtãma (utsidea) tuts; cãtse sã-lj vatsãnj?; s-vãtãmã cu-unã cheatrã; l-vãtãmarã tora doi anj; avea ligatã un cãni shi vrea s-lu vatãmã; nj-eara datã s-fac arali, s-vatãm shi si zgrum caritsi calcã n casã-nj; s-lu vãtãmats sh-ca semnu s-nj-adutsets ocljilj; ãl lo la oclju cu tufechea ca s-lu vatãmã; u-aflarã ghini s-lu vatãmã; ãlj yinea s-u vatãmã cu pãnea n gurã
(expr: s-u utsidã fãrã njilã, cã ahãrzea moartea); s-vãtãmã (fig: s-pidipsi multu) shi s-frãmsi pãnã s-ascapã; sh-vãtãmã
(expr: sh-frimintã) mintea, tsi sh-vãtãmã; di inatea tsi lã u-avea, lj-vãtãmarã di shcop
(expr: lj-bãturã multu); multu mi vãtãmai (fig: mi pidipsii); pita-a ta mi vãtãmã (fig: nj-featsi-arãu)

§ vãtãmat (vã-tã-mátŭ) adg vãtãmatã (vã-tã-má-tã), vãtãmats (vã-tã-mátsĭ), vãtãmati/vãtãmate (vã-tã-má-ti) – tsi-lj s-ari loatã bana di cariva; vãtãnat, vãtunat, utsis, pipilit, aspartu, tãljat, shcurtat, etc.; (fig: vã-tãmat = blãstimat)
{ro: ucis; vătămat; turmentat}
{fr: tué; lésé, nuit; torturé, tourmenté}
{en: killed; injured, tortured, tormented}
ex: lu-aflarã vãtãmat (utsis) ãn cali; gortsãli tsi nã adusi suntu vãtãmati (aguditi, zmuticati); eara vãtãmats (fig: multu curmats, pidipsits) di pi cali; di-iu ti-aflash, mori vãtãmatã! (fig: blãstimatã!)

§ vãtãmari/vãtãmare (vã-tã-má-ri) sf vãtãmãri (vã-tã-mắrĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-vatãmã cariva; vãtãnari, vãtunari, utsidiri, pipiliri, aspardziri, tãljari, shcurtari, etc.

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn