DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

ashishi2/ashishe

ashishi2/ashishe (a-shí-shi) sf pl – njits topi di pljumbu (ca gãr-nutsã njits) tsi s-aflã bãgati tu-unã soi di curshumi cari, dupã tsi easti-aminatã dit tufechi, s-disfatsi shi topili s-arãspãndescu sh-agudescu ma multi lucri di deavãrliga; bãlãtãnj, ciuciumadzi, shushumadzi
{ro: alice}
{fr: grenailles}
{en: pellets}
ex: umplui tufechea cu ashishi (bãlãtãnj) mãri

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

afioni/afione

afioni/afione (a-fi-ó-ni) sf fãrã pl – substantsã (lugurii) amarã, galbinã-murnã scoasã dit laptili uscat tsi-l da bubuchea nicoaptã a liliciljei di pirpirunã cãndu easti aruptã; afhion, afhioni, afion
{ro: opiu}
{fr: opium}
{en: opium}
ex: ceai di capiti di afioni; trag afioni, hashish

§ afion (a-fi-ónŭ) sm fãrã pl – (unã cu afioni)

§ afhion (af-hĭónŭ) sm fãrã pl – (unã cu afioni)
ex: mi ndãrsi (mi mbitã, nj-adusi mintea deavãrliga) afhionlu

§ afhioni/afhione (af-hĭó-ni) sf fãrã pl – (unã cu afioni)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

bãlãtãnj

bãlãtãnj (bã-lã-tắnjĭ) sf pl – njits topi di pljumbu (ca gãrnutsã njits) tsi s-aflã bãgati tu-unã soi di curshumi cari, dupã tsi easti-aminatã dit tufechi, plãdcãneashti, s-disfatsi shi topili s-arãspãndescu sh-agudescu nu un ma multi lucri di deavãrliga; ashishi, ciuciumadzi, shushumadzi
{ro: alice}
{fr: petits plombs de chasse, grenailles}
{en: pellets}
ex: va sã shtibã ursa di bãlãtãnj (ashishi)?

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

ciuciumag

ciuciumag (cĭu-cĭu-mágŭ) sm ciuciumadz (cĭu-cĭu-mádzĭ) shi sn ciuciumadzi/ciuciumadze (cĭu-cĭu-má-dzi) – njits topi di pljumbu (ca gãrnutsã njits) tsi s-aflã bãgati tu-unã soi di curshumi cari, dupã tsi easti-aminatã dit tufechi, s-disfatsi shi topili s-arãs-pãndescu sh-agudescu nu un, ma multi lucri di deavãrliga; njicã cumatã di stupã aminatã dit unã pãshpacã (pliscã); shushumadzi, ashishi, bãlãtãnj
{ro: alice; alice de câlţi}
{fr: grenaille; espèce de balle en bourre}
{en: pellet; ball made of cotton or wool flock used in a pop gun}

§ shushumag (shĭu-shĭu-mágŭ) sn shushu-madzi/shushumadze (shĭu-shĭu-má-dzi) – (unã cu ciuciumag)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

hashish

hashish (ha-shíshĭŭ) sm fãrã pl – substantsã (lugurii) scoasã dit lãludzli icã frãndzãli uscati di cãnipã, biutã ca tutumea icã ciumulitã n gurã; ashas, ashish
{ro: haşiş, marihuana}
{fr: hachisch, marihuana}
{en: hashish, marijuana}
ex: trag afion, hashish

§ ashish (a-shíshĭŭ) sm fãrã pl – (unã cu hashish)
ex: si mbeatã cu ashish

§ ashas (a-shĭásŭ) sm fãrã pl – (unã cu hashish)
ex: putsãn ashas fatsi multu arãu; s-nu datz a njitslor ashas tra s-doarmã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

shishi/shishe

shishi/shishe (shí-shi) sf shishi/shishe (shí-shi) – vas (di-aradã di yilii) lungu shi strimtu, cu gushi shi gurã, tu cari s-tsãni (shi s-poartã) yinlu (untulemnul, apa, etc.); shish, ashishã, botsã, clondir, butilji, dulii, fialã, vozã
{ro: sticlă}
{fr: bouteille}
{en: bottle}
ex: unã shishi (botsã) cu-arãchii; stricoarã dzama-a lor tr-unã shishi; lj-umplui shisha cu-arãchii; ari nã shishi lai di trei ucadz

§ shish1 (shíshĭŭ) sn shishi/shishe (shí-shi) – (unã cu shishi)
ex: na aistu shish cu yitrii

§ ashishã (a-shí-shã) sf ashishi/ashishe (a-shí-shi) – (unã cu shishi)

§ ashishi1/ashishe (a-shí-shi) sf ashishi/ashishe (a-shí-shi) – (unã cu shishi)
ex: scoati dit ashishi (shishi) niheamã yin

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

voali/voale

voali/voale (vŭá-li) sf pl – oasili dit yimisha-a giuneapinilui tsi s-aminã ca ashishi dit unã pãshpacã; ashishi, bãlãtãnj, ciuciumadzi, shushumadzi
{ro: sâmburi de jneapăn folosiţi ca alice de puşcoci}
{fr: noyaux du fruit de genévrier utilisés comme grenailles dans des clifoires}
{en: seeds (stones) from the fruit of a juniper tree, used as pellets in a pop gun}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã