DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

hambla

hambla (ham-blá) adv – tsi easti aproapea di fatsa-a loclui; (loc) tsi nu easti ahãntu nsus (ca altu loc); cãtrã la vali, cãtrã tu cãmpu; nghios, ãnghios, nghiosura, ahimura, hima, nhima, mpadi, pogor, pãgor, pugor
{ro: jos, înjos; spre câmp}
{fr: en bas, aval; vers les plaines}
{en: down, downstream; towards plains}
ex: dipuni hambla (nghios) – hambilumã (ham-bí-lu-mã) sf hambilumi/hambilume (ham-bí-lu-mi) – loc (padi) tsi s-aflã ma nghios di locurli (ohturli) di deavãrliga; batã, sudã
{ro: depresiune}
{fr: abaissement, dépression géographique}
{en: lowering, hollow, dip (of ground)}

§ hãmblusescu (hãm-blu-sés-cu) vb IV hãmblusii (hãm-blu-síĭ), hãmbluseam (hãm-blu-seámŭ), hãmblusitã (hãm-blu-sí-tã), hãmblusiri/hãmblusire (hãm-blu-sí-ri) – mi-alas (cad, dipun, mi-aplec) cãtrã nghios; hlãmbusescu, dipun, uselescu, afundu, afundedz, afundusescu, fundusescu, ahundusescu, ahãndusescu, hãndãcusescu, hãusescu, vutsescu
{ro: (se) apleca, (se) lăsa în jos, (se) cufunda}
{fr: s’affaisser, s’abaisser}
{en: lower, sink down}
ex: casa hãmbluseashti (s-alasã cãtrã nghios)

§ hãmblusit (hãm-blu-sítŭ) adg hãmblusitã (hãm-blu-sí-tã), hãmblusits (hãm-blu-sítsĭ), hãmblusiti/hãmblusite (hãm-blu-sí-ti) – tsi s-alasã cãtrã nghios; hlãmbusit, dipus, uselit, afundat, afundusit, fundusit, ahundusit, ahãndusit, hãndãcusit, hãusit, vutsit
{ro: aplecat, lăsat în jos, cufundat}
{fr: affaissé, abaissé}
{en: lowered, sunk down, that gave way}

§ hãmblusiri/hãmblusire (hãm-blu-sí-ri) sf hãmblusiri (hãm-blu-sírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu hãmbluseashti tsiva; hlãmbusiri, dipuneari, dipuniri, useliri, afundari, afundusiri, fundusiri, ahundusiri, ahãndusiri, hãndãcusiri, hãusiri, vutsiri
{ro: acţiunea de a (se) apleca, de a (se) lăsa în jos, de a (se) cufunda}
{fr: action de s’affaisser, de s’abaisser}
{en: action of lowering, of sinking down, of giving way}

§ hlãmbusescu (hlãm-bu-sés-cu) vb IV hlãmbusii (hlãm-bu-síĭ), hlãmbuseam (hlãm-bu-seámŭ), hlãmbusitã (hlãm-bu-sí-tã), hlãmbusiri/hlãmbusire (hlãm-bu-sí-ri) – (unã cu hãmblusescu)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

himã1

himã1 (hí-mã) sf fãrã pl – loc (dit muntsã) multu-arãpos shi ahãndos tsi s-dipuni multu greu sh-cu mari piriclju di cãdeari sh-di moarti; nhimã, hãu, hauã, areapit, areapid, arepit, grem, gremur, greb, greblu, grimurã, grimelj, rãpã, arãpã; (fig: himã = nghios, hima, la vali, la cãmpu)
{ro: prăpastie}
{fr: précipice, abîme, gouffre, aval}
{en: abyss, chasm, precipice, downstream}
ex: la dirveni, nghios, tu himã; armãnjlji freadzirã tu himã (fig: nghios, cãtrã la cãmpu, cãtrã njadzãdzuã)

§ nhimã (nhí-mã) sf fãrã pl – (unã cu himã)
ex: pri-aoa easti greu ti dipuneari, cã easti multu nhimã (arãpos);

§ hima (hí-ma) adv
1: loc tsi easti ma nghios di un altu loc (tsi s-aflã ma nsus); nghios cãtrã la vali; nghios cãtrã cãmpu trã irnari; ãnghios, nghios, nghiosura, nhima, n vali, ahi-mura, hambla, mpadi, pogor, pãgor, pugor;
2: (dipuni) cãtrã nghios, cãtrã halazmo
{ro: jos}
{fr: en bas, en aval; vers la plaine, vers la demeure d’hiver}
{en: down, downstream}
ex: fudzi hima (cãtrã nghios); alunica cãtrã hima (nghios); lj-ded cali a oului hima nghios pri chetri sh-pri bãrtsiri; hima (nghios) lja cãrarea; sh-u deadi hima nghios cãtrã-aclo; tutã noaptea dipun hima (la vali), bairi di cãrvãnj; duchi cã hima trag (trag cãtrã tu cãmpu); hoara lo trã hima (cãtrã nghios, cãtrã halazmo); lo di hima (lo di cadi, urfãneashti); s-arucuti pãnã hima

§ nhima (nhí-ma) adv – (unã cu hima)
ex: s-mi sãlighits cama nhima (ma nghios)

§ ahimura (a-hí-mu-ra) adv – (unã cu hima)
ex: calea di ahimura (di nghios)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

nghios

nghios (nghĭósŭ) adv – tsi easti aproapea di fatsa-a loclui; (loc) tsi nu easti ahãntu nsus (ca altu loc); cãtrã la vali, cãtrã tu cãmpu; ãnghios, nghiosura, mpadi, ahimura, hambla, hima, nhima, pogor, pãgor, pugor;
(expr:
1: cama nghios = cama putsãn;
2: njergu nghios = scad (cu-avearea, cu sãnãtatea, etc.)
{ro: jos, înjos; spre câmp}
{fr: en bas, aval; vers les plaines}
{en: down, downstream; towards plains}
ex: tricum nghios (hima), tu vali; mi duc nghios (cãtrã la vali), tu cãmpu; trapsim trã nghios (hima); nghios (nhima) tu sinurlu turtsescu; cheatra arsãri nghios; shi-lj scoati un cama nghios
(expr: ma putsãn cu un); lj-u cãrtsãni arãulu nghios; nu putu s-dãnãseascã cama multu shi cãdzu nghios dit tser; cãdzu cu caplu nghios; di doi anj ma njarsi nghios, nghios
(expr: scãdzu cu sãnãtatea) pãnã s-afãnisi

§ nghiosura (nghĭó-su-ra) adv – (unã cu nghios)
ex: lo calea nghiosura (cãtrã nghios)

§ ãnghios (ãnghĭósŭ) adv – (unã cu nghios)
ex: cari ãlj si-aura di shideari, bãgã s-ampaturlã casa nsus, ãnghios; sh-arcã ocljilj nãoarã divarliga, trãsh ãnghios tu vali; tu-alinari sãlãghirã bãrnul ãnghios

§ ghios (ghĭósŭ) adv – (unã cu nghios)

§ dighios (di-ghĭósŭ) adv – aclo nghios, sum, dinghios, prighios, pirghios, ma nghios di, nghios, etc.
{ro: jos, în jos, sub}
{fr: en bas, sous, dessous, d’aval}
{en: down, below, under}
ex: dighios di la (sum, ma nghios di) Cheatra-di-Furcã; stãi dighios (aclo nghios)

§ dinghios (din-ghĭósŭ) adv – (unã cu dighios)
ex: dinghios (ma nghios, la vali) di pãduri

§ prighios (pri-ghĭósŭ) adv – (unã cu dighios)
ex: peturlu di prighios (di sum alanti peturi); ni-anvãrtirã di prighios (di ma nghios)

§ pirghios (pir-ghĭósŭ) adv – (unã cu dighios)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

padi1/pade

padi1/pade (pá-di) sf pãdz (pắdzĭ) – loc tes (dishcljis) fãrã dzenj shi ohturi pri cari creashti ma multu earbã ti hrana-a prãvdzãlor; pãdinã, padinã, mire, cãmpu;
(expr:
1: muntili (ohtul) padi l-fac = lj-alag locurli tuti, lj-alag muntsãlj (ohturli) dip canda suntu pãdz;
2: mi fac padi trã…= fac tut tsi pot trã…;
3: ti fac padi = ti-aurlu, ti cãtigursescu;
3: padea ohtu shi ohtul padi vai fats = (i) va s-aladz tut loclu, muntsã sh-pãdz; (ii) zbor tsi s-dzãtsi tr-atselj tsi s-alavdã multu;
4: scot tu padi; es tu padi; mi dau di padi = scot (es) tu migdani; aspun (s-aflã, sã nveatsã, s-discoapirã) lucri tsi nu suntu cunuscuti (tsi suntu acrifo);
5: loarã padea = dipusirã, s-arãirã)
{ro: şes, pajişte, padină}
{fr: terrain aplani; plan; terrain en plaine}
{en: field, plane; flat open plain}
ex: unã virviritsã, tuti pãdzli li imnã, pri munti nu s-alinã (angucitoari: xurafea); prãvdzãli pascu tu padi; nã dzuã imnãm pritu padi; easti padi, nu easti munti; din padi pãnã n tser; padea ohtu shi ohtul padi vai fats
(expr: va s-aladz pristi tut loclu, muntsã sh-pãdz); moi lai munte, nj-ti fã padi
(expr: alagã-l tut loclu); padi muntili s-lu-adrãm
(expr: s-lu-alãgãm tut loclu); Muluvishti, nghios, tru pãdz; padi s-featsi
(expr: featsi tut tsi putea s-facã); s-nu mi spunj, s-mi scots tu padi
(expr: s-nu mi prudai, s-nu spunj acrifolu-a meu); s-nu ti dai di padi
(expr: s-nu ti-aspunj, s-nu ti prudai, s-nu esh tu migdani) cã hii featã; nu va ti scot tu padi
(expr: nu va s-aspun acrifolu, mistiryiul a tãu; nu va ti prudau, nu va ti scot tu migdani); nu s-vidzu tsiva tu padi
(expr: nu s-vidzu s-easã tsiva tu migdani); vã featsi padi tu lumi
(expr: vã cãtigursi multu, vã aurlã); ãl mãca lailu-sh, cã s-nu easã tu padi (s-nu si nveatsã, s-nu s-aflã) alihea nã dzuã

§ pãdinã (pã-dí-nã) sf pãdinj (pã-dínjĭ) – loc njic sh-tes fãrã ohturi (cãmpu njic) pri cari creashti di-aradã earbã trã hrana-a prãvdzãlor; padinã, padi, mire, cãmpu
{ro: padină}
{fr: pré en plaine, petit terrain en plaine}
{en: meadow}
ex: dit pãdina (padea) cu gãbjeu; scutea oili prit pãdinj

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn vedz: loclu,