DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

adãncu

adãncu (a-dắn-cu) adg adãncã (a-dắn-cã), adãntsã (a-dắn-tsã), adãntsi/adãntse (a-dắn-tsi) – a curi fundu s-aflã diparti di mar-dzina (fatsa) di nsus; adãncos, aduncos, ahãndos, afundos, afunducos;
(expr:
1: zbor adãncu = zbor greu, ghini minduit, tsi ari multã noimã shi mintiminilji tu el;
2: somnu adãncu = somnu greu, ahãndos, ca di moarti)
{ro: adânc}
{fr: profond}
{en: deep}
ex: arãulu easti multu adãncu

§ adãncos1 (a-dãn-cósŭ) adg adãn-coasã (a-dãn-cŭá-sã), adãncosh (a-dãn-cóshĭ), adãncoasi/adãn-coase (a-dãn-cŭá-si) – (unã cu adãncu)
ex: guvã multu adãncoasã; arãulu easti adãncos (ahãndos); groapã adãncoasã

§ aduncos (a-dun-cósŭ) adg – (unã cu adãncu)
ex: easti adun-coasã apa?

§ adãntsescu (a-dãn-tsés-cu) (mi) vb IV adãntsii (a-dãn-tsíĭ), adãntseam (a-dãn-tseámŭ), adãntsitã (a-dãn-tsí-tã), adãntsiri/adãntsire (a-dãn-tsí-ri) – hig (pingu, fac s-intrã) tsiva cãtã tu fundul a unui lucru; l-fac un lucru s-hibã cama adãncos; ahãndusescu, ahundusescu, hãndãcusescu, afundusescu, fundu-sescu, afundedz, vutsescu
{ro: cufunda, adânci}
{fr: enfoncer, plonger, approfondir}
{en: sink, plunge into, deepen}
ex: adãntsim (l-fãtsem ma adãncos) putslu; adãntsirã groapa; s-adãntsi (intrã ma adãncos) tu pãduri

§ adãntsit (a-dãn-tsítŭ) adg adãntsitã (a-dãn-tsí-tã), adãntsits (a-dãn-tsítsĭ), adãntsiti/adãntsite (a-dãn-tsí-ti) – tsi easti faptu cama adãncos; ahãndusit, ahundusit, hãndãcusit, afundusit, fundusit, afundat, vutsit
{ro: cufundat, adâncit}
{fr: enfoncé, plongé, creusé, approfondi}
{en: sunk, plunged into, deepened}

§ adãntsiri/adãntsire (a-dãn-tsí-ri) sf adãntsiri (a-dãn-tsírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu s-adãntseashti tsiva; ahãndusiri, ahundusiri, hãndãcusiri, afundusiri, fundusiri, afundari, vutsiri
{ro: acţiunea de a cufunda, de a adânci; cufundare, adâncire}
{fr: action d’enfoncer, de plonger, de creuser, d’approfondir}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

afundu1

afundu1 (a-fún-du) sn afunduri (a-fún-durĭ) – partea di nghios sh-di nuntru a unui vas (arãu, groapã, etc.); partea di nghios sh-di nafoarã a unui lucru (pri cari lucrul poati si sta cãndu easti bãgat i anãltsat); ahãndami, ahãndusimi;
(expr:
1: lj-dau di fundu = ãlj dau di cali a lucrului; lj-aflu ceareea a lucrului; u-aduchescu ghini huzmetea;
2: sac fãrã fundu = zbor tsi s-dzãtsi tr-atsel tsi mãcã multu, tsi easti multu spatal, tsi easti multu afundos, tsi nu pari s-aibã fundu, etc.)
{ro: fund, profunzime}
{fr: fond; profondeur}
{en: bottom, depth}

§ fundu (fún-du) sn funduri (fún-durĭ) – (unã cu afundu1)
ex: iu ti duts, lai gushi lungã? tsi mi ntreghi, lea fundu-apres? (angucitoari: cãldarea shi maljlu); ca cheatra tu fundu (tu partea di nghios, tu-ahãndami) cãdea; lo pocilu cu zorea shi-l bea pãn tu fundu (di nu-armasi tsiva tu el); gãleata, tu fundu eara aumtã cu cãtrani; pri amãrli fãrã fundu
(expr: multu afundos, tsi pari s-nu-aibã fundu); mutrii tu fundul di cãzani; agiumsirã tru fundul a pishtireauãljei; avea cãtrã tu fundul di grãdinã un mer; fundul a baltãljei nu s-ari-aflatã; agiumsi njiclu pãn tu fundul di puts; tu fundul a chisãljei va s-intri, s-easti cã mãts carni Vinjirea; mistiryiul a lor fãrã fundu; lj-deadi di fundu
(expr: ãlj ded di cali)

§ afundu2 (a-fún-du) (mi) vb I afundai (a-fun-dáĭ), afundam (a-fun-dámŭ), afundatã (a-fun-dá-tã), afundari/afundare (a-fun-dá-ri) – hig (pingu, fac s-intrã) tsiva cãtã tu fundul a unui lucru; mpingu doplu tu gusha-a unei shishi tra s-u-astup; l-fac un lucru s-hibã cu fundul cama nghios; afun-dedz, afundusescu, fundusescu, adãntsescu, ahundusescu, ahãn-dusescu, hãndãcusescu, hãusescu, vutsescu, dipun, hãmblusescu, hlãmbusescu, uselescu
{ro: cufunda, scufunda}
{fr: enfoncer, plonger}
{en: sink, plunge into}
ex: di trei ori s-afundã (dusi tu fundul a apãljei) shi di trei ori ishi pisti apã; s-afundã prit brãtsiri; ãn loc s-mi-ascapã, mi-afunda cama multu; fudz di-aoa i va ti-afundu tu arãu

§ afundedz (a-fun-dédzŭ) (mi) vb I afundai (a-fun-dáĭ), afundam (a-fun-dámŭ), afundatã (a-fun-dá-tã), afunda-ri/afundare (a-fun-dá-ri) – (unã cu afundu2)

§ afundat (a-fun-dátŭ) adg afundatã (a-fun-dá-tã), afundats (a-fun-dátsĭ), afunda-ti/afundate (a-fun-dá-ti) – tsi easti pimtu cãtã tu fundu; afundusit, fundusit, ahundusit, ahãndusit, hãndãcusit, adãntsit, hãusit, vutsit, dipunat, hãmblusit, hlãmbusit, uselit

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

ahãndos1

ahãndos1 (a-hãn-dósŭ) adg ahãndoasã (a-hãn-dŭá-sã), ahãndosh (a-hãn-dóshĭ), ahãndoasi/ahãndoase (a-hãn-dŭá-si) – a curi fundu s-aflã diparti di mardzina di nsus; adãncu, aduncos, ahãndos, afundos, afunducos
(expr:
1: zbor ahãndos = zbor greu, tsi ari multã noimã shi mintiminilji tu el;
2: minti ahãndoasã = giudicatã bunã, mintimenã, tsi li mindueashti lucrili ghini;
3: somnu ahãndos = somnu greu, ahãndos, ca di moarti;
4: lumi ahundoasã = lumi tsi nu-ari vãrã aradã, tsi easti alocuta)
{ro: adânc}
{fr: profond}
{en: deep}
ex: agiumsirã ningã un puts ahãndos; lu-aruca fãrã njilã tu un trap ahãndos; atsea pishtireauã, eara lungã, largã, ahãndoasã shi multu ntunicoasã; arãulu din hoarã easti ahãndos; ear la minti, ahãndoasã
(expr: tsi ari giudicatã bunã, cari li mindueashti ghini lucrili)

§ ahundos (a-hun-dósŭ) adg ahun-doasã (a-hun-dŭá-sã), ahundosh (a-hun-dóshĭ), ahundoasi/ahun-doase (a-hun-dŭá-si) – (unã cu ahãndos1)
ex: putslu eara ahun-dos; ahundoasã ca nã hauã; lumi mintitã, ahundoasã
(expr: fãrã nitsiunã aradã)

§ hãndos1 (hãn-dósŭ) adg hãndoasã (hãn-dŭá-sã), hãndosh (hãn-dóshĭ), hãndoasi/hãndoase (hãn-dŭá-si) – (unã cu ahãndos1)

§ hundos (hun-dósŭ) adg hundoasã (hun-dŭá-sã), hundosh (hun-dóshĭ), hundoasi/hundoase (hun-dŭá-si) – (unã cu ahãndos1)

§ ahãndami/ahãndame (a-hãn-dá-mi) sf pl(?) – harea tsi u ari un lucru cari easti ahãndos; ahãndusimi
{ro: adâncime}
{fr: profondeur}
{en: depth}

§ ahãndusimi/ahãn-dusime (a-hãn-du-sí-mi) sf ahãndusinj (a-hãn-du-sínjĭ) – (unã cu ahãndami)

§ ahãndos2 (a-hãn-dósŭ) adv – ahanda, ahãnda, afunda, andãca, adãnca, adanca
{ro: adânc}
{fr: profondément}
{en: deep, deeply}
ex: greashti ahãndos

§ ahãnda (a-hãn-dá) adv – (unã cu ahãndos2)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

mãrazi1/mãraze

mãrazi1/mãraze (mã-rá-zi) sf mãrãj (mã-rắjĭ) shi mãrãzuri (mã-rắ-zurĭ) – starea di mãrinari tsi u-ari un cãndu pati tsiva, cãndu easti tu jali, etc.; dor greu, mãrinari, cripari, caimo, jali, nvirinari, nvirari, amãrami, stinuhurii, sicleti, cãnjinã
{ro: mâhnire, tristeţe, întristare}
{fr: affliction, chagrin, tristesse; crève-coeur}
{en: sorrow, sadness, gloom; heart-breaking affair, keen disap-pointment}
ex: mash mãrazea (caimolu, mãrinarea) atsea nã avem, ti nã fumealji; cã-nj bãgash tu cheptu mãrazi (dor greu); mãrazi sh-u-ari greauã; bãgã mari mãrazi, cãndu avdzã aisti zboarã; mãrãzurli s-fugã; tu-ahtãri dzãli pisimi s-dishcljid mãrãzurli (cripãrli)

§ mãrãjar1 (mã-rã-jĭárŭ) sm, sf, adg mãrãjarã (mã-rã-jĭá-rã), mãrãjari (mã-rã-jĭárĭ), mãrãjari/mãrãjare (mã-rã-jĭá-ri) – (omlu) tsi s-aflã tu-unã stari sufliteascã mplin di mãrazi, tsi-l fatsi s-hibã alãsat, s-nu-aibã chefi di tsiva shi s-nu-l mealã atseali tsi s-fac deavãrliga di el; lãnguros, lãngãros, lunguros, langur
{ro: suferind de mâhnire adâncă}
{fr: qui souffre d’une affliction profonde}
{en: suffering from a keen sadness}

§ mãrinedz1 (mã-ri-nédzŭ) (mi) vb I mãrinai (mã-ri-náĭ), mãrinam (mã-ri-námŭ), mãrinatã (mã-ri-ná-tã), mãrinari/mãrinare (mã-ri-ná-ri) – aduchescu (icã fac pri altu s-aducheascã) unã dureari sufliteascã (un dor greu tu inimã, unã mãrazi, cãnjinã, amãreatsã, cripari, etc.); ãnj chicã greu; am cripãri; ãnj lãescu inima; lãescu tu hicati; mãrãnedz, amãrãscu, cãnjisescu, nvirinedz, nviredz, ncioamir, nfushtedz, crep, pãrãpunjisescu
{ro: (se) mâhni, (se) întrista}
{fr: affliger, attrister}
{en: sadden, grieve, distress}
ex: n-amãrãm shi nã mãrinãm (nvirinãm); s-mãrinarã (s-cãnjisirã) n hoarã cilnicadz

§ mãrin1 (mã-rínŭ) (mi) vb I mãrinai (mã-ri-náĭ), mãrinam (mã-ri-námŭ), mãrinatã (mã-ri-ná-tã), mãrinari/mãrinare (mã-ri-ná-ri) – (unã cu mãrinedz1)

§ mãrinat1 (mã-ri-nátŭ) adg mãrinatã (mã-ri-ná-tã), mãrinats (mã-ri-nátsĭ), mãrinati/mãrinate (mã-ri-ná-ti) – tsi aducheashti (icã fatsi pri altu s-aducheascã) unã dureari sufliteascã (un dor greu tu inimã, unã mãrazi, cãnjinã, amãreatsã, cripari, etc.); tsi-lj chicã greu; mãrãnat, amãrãt, cãnjisit, nvirinat, nvirat, nciumirat, nfushtat, cripat, pãrãpunjisit

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

talj

talj (taljŭ) (mi) vb I tãljai (tã-ljĭáĭ), tãljam (tã-ljĭámŭ), tãljatã (tã-ljĭá-tã), tãljari/tãljare (tã-ljĭá-ri) – cu unã hãlati ghini struxitã (cutsut, apalã, foarticã, etc.), dispartu un lucru tu dauã i ma multi cumãts; tundu; sursescu, xursescu; scrishtescu, cãlãrsescu; ciulescu; shcurtedz; dinjic; disic; (fig:
1: talj = (i) vatãm; (ii) curmu (astãmãtsescu, pãpsescu) ca s-fac tsiva; (iii) ljau unã apofasi, apufãsescu; expr:
2: lj-talj (zborlu) = lj-curmu zborlu; nu lu-alas s-mata scoatã un zbor din gurã; lj-ljau zborlu; cu zborlu tsi-lj lu grescu, lu-adar s-tacã, si s-curmã di zburãri;
3: li talj groasi = mi-alavdu, mi mãrescu, dzãc multi zboarã goali, minciunoasi, alãvdoasi; li trag groasi;
4: talj calea = (i) (nj-) shcurtedz calea; (ii) (lj-)astalj calea, lu-adun, lu-andãmusescu n cali;
5: talj cãnticlu = acats s-cãntu tu mesea-a cãnticlui cãntat di cariva;
6: talj paradz = (chivernisea) scoati paradz noi tsi lj-urdinã tu lumi;
7: nj-talji caplu (mintea) = shtiu ghini cum s-lu fac un lucru; nj-lja caplu; nj-featã caplu (mintea); nj-u va mintea; aduchescu, achicãsescu, minduescu;
8: dzãc tsi-nj talji caplu = dzãc tsi-nj treatsi prit minti, ashi cum li-aduchescu mini lucrili;
9: talj shi spindzur = fac tut tsi voi fãrã s-minduescu dip la-arãulu tsi pot s-lu fac;
10: nj-talji orixea = nj-lja, mi fatsi sã-nj cher mirachea tra s-adar tsiva;
11: nji sã talji cicioarili (di fricã) = lãhtãrsescu shi-nj slãghescu cicioarili di-aclo iu hiu mprostu;
12: lj-talji ciciorlu = fudzi, alagã agonja;
13: lj-talji apa = nu-lj fatsi chefea, nu-lj fatsi cum va el;
14: talj cãrtsãli di-agioc = dispartu stoglu di cãrtsã (ninti di nchisirea-a unui gioc) tu dauã pãrtsã sh-partea di nghios u bag prisuprã;
15: earbã di tãljari = unã soi di earbã-yitrii;
16: lj-u talj cu tãporlu = lj-u dzãc dishcljis ashi cum easti, cã lu-arãseashti i nu lu-arseashti)
{ro: tăia}
{fr: couper, trancher}
{en: cut; slice}
ex: cãsaplu va s-talji astãdz nãmalji ti pãstrãmã; talji stearpa; mi dush la barber sã-nj talji perlu (s-mi tundã); muljari-mea nj-dzãtsi ta sã-nj talj barba (s-mi sursescu); s-apucã s-talji alumãchili-a pomlui (si scrishteascã, s-cãlãrseascã, s-ciuleascã pomlu); lj-tãljarã caplu (lu shcurtarã) furlji; li tãljai (disicai) cu tãpoara leamnili tri foc; talji-li tu cumãts njits (dinjicã-li) gãtunjili; va sã-lj si talji unã arugã; ta sã nchisim gioclu el talji prota cãrtsãli
(expr: disparti stoglu di cãrtsã tu dauã sh-partea di nghios u bagã pisuprã); tãlje zborlu a tatã-sui
(expr: l-curmã tatã-su di zbor); va-lj talj calea

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn