DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

saraili

saraili (sa-raĭ-lí) sm sarailadz (sa-raĭ-ládzĭ) – dultseami faptã ca pita cu peturi (anvãrtiti ca pi-unã sulã) tu cari s-bagã nuts, migdali, etc. nicati tu siropi di zahari i njari
{ro: sarailie}
{fr: gateau (d’origine turque) aux noix imprégnés dans un sirop de miel}
{en: Turkish type of pastry, with nuts inside, saturated in a honey syrup}
ex: lo nã saraili tra sã-sh curmã foamea

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

sãrai

sãrai (sã-rá-i) sf sãrãi (sã-rắĭ) – casã mari, mushatã, fanuminã, cu multu luxu nuntru, tu cari lucreadzã oaminj mãri dit chivernisea-a statlui; adãrãmintul (casa, pãlatea) tu cari s-fatsi unã giudicatã (crisi, dãvã); pãlatea (casa) iu shadi un om multu avut (vãsilje); huchiumati, huchimati, mekheme, giudets, pãlati, palati, palat
{ro: palat; tribunal, palatul justiţiei}
{fr: palais; tribunal, palais de justice}
{en: palace; tribunal, court of justice}
ex: ari unã casã ca sãrai (pãlati); sãrãili (pãlãtsli) a amirãlui suntu multu mushati; mi dush la sãrai (giudets, huchiumati); lu scularã la sãrai (l-dusirã la mekheme, huchiumati) ti niscãntsã pãradz

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

ceahlãi

ceahlãi (cĭa-hlắ-i) sf ceahlãi (cĭa-hlắĭ) – casã mari, mushatã, fanuminã, cu multu luxu nuntru, tu cari lucreadzã oaminj mãri dit chivernisea-a statlui, giudetslu iu s-fac giudicãtsli, icã shadi un om multu avut (vãsilje); pãlati, palati, palat, sãrai
{ro: palat}
{fr: palais}
{en: palace}
ex: el nu adrã casi, ma ceahlãi (pãlãts); s-tritsem pri la ceahlãili atseali arsili

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

cunachi2/cunache

cunachi2/cunache (cu-ná-chi) sf cunãchi (cu-nắchĭ) – adãrãmintul (casa, pãlatea) tu cari s-fatsi unã giudicatã (crisi, dãvã); huchiumati, huchimati, iuchiumeti, mekheme, sãrai, giudets
{ro: tribunal, palatul justiţiei}
{fr: tribunal, palais de justice}
{en: tribunal, court of justice}
ex: va nã giudicãm la cunachea (huchiumatea) di Grebini; pitricuts di la cunachi (huchiumati); mi caftã di la cunachi (giudets)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

domã

domã (dó-mã) sf pl(?) – binai (adãrãmintu, casã, pãlati) multu mari adratã maxus tra s-poatã s-intrã multã dunjai cãndu s-adunã, s-yiurtiseashti tsiva; pãlati, sãrai
{ro: clădire mare, palat}
{fr: grand édifice, palais}
{en: large building, palace}
ex: tsi lai casã! nã domã (pãlati) veaclji

§ dumushar (du-mu-shĭárŭ) adg dumu-sharã (du-mu-shĭá-rã), dumushari (du-mu-shĭárĭ), dumushari/du-mushare (du-mu-shĭá-ri) – tsi ari s-facã cu casa sh-cu nicuchiripsirea-a casãljei; tsi lu-arãseashti bana di-acasã, isihã, dultsi, fãrã mintituri, etc.; dumusharcu
{ro: casnic}
{fr: casanier; tranquille; doux, bénin; innocent}
{en: home-loving}

§ dumu-sharcu (du-mu-shĭár-cu) adg dumusharcã (du-mu-shĭár-cã), dumushartsi (du-mu-shĭár-tsi), dumushartsi/dumushartse (du-mu-shĭár-tsi) – (unã cu dumushar)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

giudic2

giudic2 (gĭú-dicŭ) vb I giudicai (gĭu-di-cáĭ), giudicam (gĭu-di-cámŭ), giudicatã (gĭu-di-cá-tã), giudicari/giudicare (gĭu-di-cá-ri) –
1: (ca giudicãtor la huchiumati, giudets) caftu s-aflu shi s-ved ma s-hibã dealihea cã omlu adus dinintea-a mea di chivernisi (pulitsii, zabitlãcã), stipseashti shi ari dealihea cãlcatã vãrã leadzi di-a statlui; (ca giudicãtor la huchiumati) caftu s-aflu shi s-dzãc cari ari ndriptati (shi cari stipseashti) di doilji oaminj (dauãli pãrtsã) tsi sã ncaci trã tsiva;
2: (ca giudicãtor sh-cãndu s-tsãni unã crisi la huchiumati) ljau unã apofasi shi-l cãtãdicãtsescu pi-atsel tsi lu-aflu stipsit, tra s-facã chiro ncljis tu hapsi, s-pãlteascã ghizai, i sã-lj da tsiva a atsilui a curi lj-ari faptã stepsu; crisescu, cãtãdicãtsescu
{ro: judeca, condamna (la un proces)}
{fr: juger, administrer la justice; condamner}
{en: judge, try a case, pass a sentence}
ex: mãni va s-giudicã ipotisea-a noastrã; Dumnidzãlu va nã giudicã; va nã giudicãm (nã crisim) la huchiumati; lu nvitsã cum sã zburascã dinintea-a aushaticlui cari va-l giudicã; catilu tsi-l giudica eara ligat di unlu oclju cã-l durea; spindzurats-mi, ma giudicats-mi ma naintea; ãlj grirã s-lu giudicã amirãlu

§ giudicat2 (gĭu-di-cátŭ) adg giudicatã (gĭu-di-cá-tã), giudicats (gĭu-di-cátsĭ), giudicati/giudicate (gĭu-di-cá-ti) – (omlu) tsi easti dus la huchiumati trã unã dãvii, dinintea-a unui giudicãtor; (omlu) cari la giudicatã easti cãtãdicãtsit s-facã ahapsi i s-pãlteascã unã ghizai; crisit, cãtãdicãtsit
{ro: judecat, condamnat (la un proces)}
{fr: jugé, administré la justice}
{en: judged; tried, sentenced}
ex: va-lj dzãcã giudicatlu (atsel tsi easti giudicat) atumtsea a tatãlui

§ giudicari2/giudicare (gĭu-di-cá-ri) sf giudicãri (gĭu-di-cắrĭ) – atsea tsi fatsi giudicãtorlu cãndu giudicã la huchiumati; crisiri, cãtãdicãtsiri
{ro: acţiunea de a judeca, condamna (la un proces)}
{fr: action de juger, administrer la justice; condamner}
{en: action of judging, of trying a case, of passing a sentence}
ex: iu s-avdzã spindzurari fãrã giudicari?

§ giudicatã2 (gĭu-di-cá-tã) sf giudicãts (gĭu-di-cắtsĭ) – tsirimonja tsi s-fatsi la huchiumati, cãndu s-tsãni unã dãvii shi s-giudicã unã catastasi; adãrãmintul iu s-tsãni unã dãvii (crisi); giudets, crisi, aguyii, dãvai, dãvii, dãvã, giudets, huchiumati

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

huchiumati/huchiumate

huchiumati/huchiumate (hu-chĭu-má-ti) sf huchiumãts (hu-chĭu-mắtsĭ) – adãrãmintul (casa, pãlatea) tu cari s-fatsi unã giudicatã (crisi, dãvã); huchimati, iuchiumeti, mekheme, sãrai, cunachi, giudets
{ro: tribunal, palatul justiţiei}
{fr: tribunal, palais de justice}
{en: tribunal, court of justice}
ex: huchiumatea s-arsi

§ huchimati/huchimate (hu-chi-má-ti) sf huchmãts (hu-chi-mắtsĭ) – (unã cu huchiumati)

§ iuchiumeti/iuchiumete (ĭu-chĭu-mé-ti) sf iuchiumets (ĭu-chĭu-métsĭ) – (unã cu huchiumati)
ex: cari ãlj si-aurã di ahãtã ducã a glarlui, s-plãmsi la iuchiumeti; Iuchiumetea vidzu, cã doilji suntu di lishorlji

§ iuchiumati/iu-chiumate (ĭu-chĭu-má-ti) sf iuchiumãts (ĭu-chĭu-mắtsĭ) – (unã cu huchiumati)
ex: lu sculã la iuchiumati (l-deadi n giudicatã)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

mekheme

mekheme (mek-he-mé) sm mekhemedz (mek-he-médzĭ) – adãrãmintul (casa, pãlatea) tu cari s-fatsi unã giudicatã (crisi, dãvã); huchiumati, huchimati, sãrai, giudets
{ro: tribunal, palatul justiţiei}
{fr: tribunal, palais de justice}
{en: tribunal, court of justice}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

nshumits

nshumits (nshĭu-mítsŭ) (mi) vb I nshumitsai (nshĭu-mi-tsáĭ), nshumitsam (nshĭu-mi-tsámŭ), nshumitsatã (nshĭu-mi-tsá-tã), nshumitsari/nshumitsare (nshĭu-mi-tsá-ri) – u talj carnea tu fãshi lundzi tra s-u fac pãstrãmã; (fig: nshumits = talj itsi lucru, pãndzã, etc. tu fãsh lundzi)
{ro: face făşii lungi (din carne pentru pastramă)}
{fr: trancher la viande en bandelettes longues (pour la faire sécher au soleil)}
{en: cut meat in long strips (to mahe it pastrami)}
ex: nshumitsai shi nsãrai trei nimalji; cara nu shtii s-crueascã nj-shumitsã tut veshtul (l-fatsi mash fãsh)

§ nshumitsat (nshĭu-mi-tsátŭ) adg nshumitsatã (nshĭu-mi-tsá-tã), nshumitsats (nshĭu-mi-tsátsĭ), nshumitsati/nshumitsate (nshĭu-mi-tsá-ti) – (carnea) tsi easti tãljatã tu fãsh lundzi trã fãtseari pãstrãmã
{ro: (carnea) tăiată în făşii lungi (pentru pastramă)}
{fr: (viande) tranchée en bandelettes longues}
{en: (meat) cut in long strips}

§ nshumitsari/nshumitsare (nshĭu-mi-tsá-ri) sf nshumitsãri (nshĭu-mi-tsắrĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu carnea easti nshumitsatã
{ro: acţiunea de a face făşii lungi de carne}
{fr: action de trancher la viande en bandelettes longues}
{en: action of cutting meat in long strips}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

pãlati/pãlate

pãlati/pãlate (pã-lá-ti) sf pãlãts (pã-lắtsĭ) – casã mari, mushatã, fanuminã, cu multu luxu nuntru, tu cari lucreadzã oaminj mãri dit chivernisea-a statlui, tu cari s-aflã giudetslu iu s-fac giudicãtsli, icã aclo iu shadi un om multu avut i vãsilje; palati, palat, sãrai, ceahlãi;
(expr: criscut tu pãlati = criscut tu-unã fumealji di oaminj multu avuts)
{ro: palat}
{fr: palais}
{en: palace}
ex: ari casã ca pãlati; tuts a pãlatiljei; sh-adrã unã pãlati di geami, iu s-nu poatã s-pitrundã vãrnu; nã pãlati tsi scãntilja di-amalamã shi yeamãndzã; si s-aflã la pãlati dzua tsi lã s-avea dzãsã; vinji tu aistã pãlati un tinir si-lj beai tu scafã; s-aflã tu-unã pãlati, cum nitsi nyisatã nu-avea pute; ãlj deadi tuti cljeili di tuts udadzlj-a pãlatiljei; easti criscutã tu pãlati
(expr: criscutã tu-aveari)

§ palati/palate (pa-lá-ti) sf palãts (pa-lắtsĭ) – (unã cu pãlati)

§ palat (pa-látŭ) sn palati/palate (pa-lá-ti) – (unã cu pãlati)
ex: adãrã palati, nu casi

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

poartã

poartã (pŭár-tã) sf portsã (pór-tsã) – ushi (di-aradã ma mari sh-ma greauã ca di usha dit casã) prit cari s-intrã tu-un ubor (avlii, cãsãbã, tsitati, etc.); purtitsã, pãrnishcã, ushi; (fig:
1: poartã = loc prit cari s-intrã iuva, tu-unã vali, tu suflitlu-a unui, etc.; expr:
2: tuti portsãli suntu a lui = s-dutsi la tuts, la tuti casili;
3: mi-acats di poartã mari = mi-acats di om cu-anami, mi leg di soi bunã, di fumealji bunã, di ugeachi, di scarã analtã;
4: grea pri poartã, s-avdã pãltirea = dzã-lj-u ca di pri diparti tra s-aducheascã, nu pri fatsã, cã va lu-arushinedz; bats fireasta (firida) s-aducheascã usha; bati sumarlu, s-aducheascã gumarlu)
{ro: poartă}
{fr: porte (cochère)}
{en: gate}
ex: doi frats, cu-un brãn ligats (angucitoari: poarta cu losturlu); di la poarta-atsea ma njicã pãnã la poartã-atsea ma mari; poarta di la grãdinã easti dishcljisã; ncljidi poarta cã ntunicã ghini; tuti portsãli a lumiljei a ljei suntu
(expr: ea s-dutsi la tuts acasã); s-acãtsã di poartã mari
(expr: s-ligã di fumealji mari); s-nu ai sã-lj dai tsiva al zicljarlui (a tsiritorlui), nu lj-aspuni portsã, cã li veadi nãs

§ purtitsã (pur-tí-tsã) sf purtitsã (pur-tí-tsã) – poartã njicã; pãrnishcã
{ro: portiţă}
{fr: petite porte}
{en: little gate}
ex: urdinã pit purtitsã

§ pãrnishcã (pãr-nísh-cã) sf pãrnishti/pãrnishte (pãr-nísh-ti) – (unã cu purtitsã)
ex: ascãpã pit pãrnishcã; poarta s-hibã ncljisã, ear pãrnishca (poarta-atsea njica) s-hibã dishcljisã

§ purtar (pur-tárŭ) sm purtari (pur-tárĭ) – omlu tsi aveaglji la poarta di la un adãrãmintu (binai, mãnãstir, sãrai, etc.) tra s-u ncljidã shi s-u dishcljidã, s-alasã lumea (mash atselj tsi lipseashti) s-intrã shi s-easã; omlu tsi ari vrundida-a poartãljei sh-multi ori a uborlui sh-a casãljei
{ro: portar}
{fr: concierge}
{en: door-keeper; (caretaker of flats)}
ex: purtar (atsel tsi ari vrundida-a poartãljei) di paradis; nu vru purtarlu s-lji dishcljidã

§ purtoyir (pur-tó-yirŭ) sm purtoyiri (pur-tó-yirĭ) – omlu tsi curã udadzlji sh-fatsi curat tu-unã casã (adãrãmintu, binai, sãrai, etc.) sh-multi alti lucri njits tsi li caftã vrundida-a ljei

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn