DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

cucon

cucon (cu-cónŭ) sm, sf cuconã (cu-có-nã), cuconj (cu-cónjĭ), cuconi/cucone (cu-có-ni) – bãrbat (i muljari) nviscut tu stranji di-Ivropi (frãntseshti, a la franga, ivrupeani); (fig: cuconã = prifteasa (la gioclu di cãrtsã) unã carti multu mari, iu mash aslu (chetslu, mona) shi preftul (riga) suntu cãrtsã ma mãri)
{ro: bărbat (femeie) îmbrăcat cu haine ca din Vest}
{fr: homme (femme) habillé à l’européenne}
{en: man (woman) dressed in European clothes}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

dispoti

dispoti (dis-pótĭ) sm dispots (dis-pótsĭ) – unã di scãrli analti di priftsãlji (di arhiereeanj); arhiereu, ipiscup;
(expr:
1: lu (u) scol la dispoti = (mi duc la dispoti, la dãvii tra s-) caftu s-mi dispartu di muljari, di bãrbat;
2: (cari ts-u lo?, cari tsi-u furã?) dispoti! = nu shtiu cari!; cari sã-ts creapã; cureai)
{ro: arhiereu, episcop}
{fr: évêque, archevêque}
{en: bishop, archbishop}
ex: dispoti aflã mash prifteasa; vinji dispoti ãn hoarã, sh-preftsãlj s-fac (ca) nveasti; chir dispoti ma lj-u dzãtsea; cãts sh-la mãnjli, cu dispoti mãcã pãnj?; shi dispoti s-lu-adari, gumarlu la numtã nu s-cljamã; lituryisi dispoti; mash ti un s-pidipsea, ti dispoti!; dispoti, mi loash pri gushi; cari u furã capra? dispoti!
(expr: nu shtiu cari!; cari s-tsã creapã!)

§ disputami/disputame (dis-pu-tá-mi) sf fãrã pl – isnafea-a dispotslor; multimi di dispots
{ro: număr mare de arhierei}
{fr: nombre d’évêques}
{en: number of bishops}
ex: s-adunã disputamea (s-adunarã dispotslji tuts)

§ disputsãlji/dis-putsãlje (dis-pu-tsắ-lji) sf disputsãlj (dis-pu-tsắljĭ) – tehnea di dispoti; scamnul di dispoti; ipiscupii, episcopii, ipiscupat
{ro: arhierie}
{fr: carrière d’évêque}
{en: diocese}

§ disputescu (dis-pu-tés-cu) adg disputeascã (dis-pu-teás-cã), disputeshtsã (dis-pu-tésh-tsã), disputeshti/disputeshte (dis-pu-tésh-ti) – tsi tsãni di un dispoti; di dispoti; di ipiscup; ipiscupescu
{ro: arhieresc}
{fr: d’évêque}
{en: of bishop}
ex: calu easti disputescu (di dispoti)

§ disputeashti/disputeashte (dis-pu-teásh-ti) adv – ca faptu di dispoti
{ro: ca arhiereu}
{fr: à la manière des évêque}
{en: as done by a bishop}

§ disputaragã (dis-pu-ta-ra-gắ) sm disputaragadz (dis-pu-ta-ra-gádzĭ) – un dispoti tsi easti multu-arãu (ca un agã!)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

fanti

fanti (fán-ti) sm fantsã (fán-tsã) – cartea cari, tu-agioclu di cãrtsã, easti ma mari di cartea cu numirlu dzatsi, ma cama njicã di prifteasã (shi preftu); gindar
{ro: valet (jocul de cărţi)}
{fr: valet (au jeux de cartes)}
{en: jack (game of cards)}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

gunã

gunã (gú-nã) sn guni/gune (gú-ni) –
1: perlu i lãna tsi acoapirã chealea-a unor prãvdzã; chealea cu per a prãvdzãlor cãndu suntu ninga tu banã, icã lucrati dupã moarti; chiurcu;
2: stranji faptu cu-aestã cheali di prãvdzã; chiurcu, bundã, bideni, sac
{ro: blană}
{fr: fourrure, pelisse}
{en: fur}
ex: bunã-i, mindui nãs, trã guna-ali prifteasã; s-adrã sh-bãgã guna, Chira-Mara

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

minciunã

minciunã (min-cĭú-nã) sf minciunj (min-cĭúnjĭ) – zbor i hãbari tsi-u spuni omlu ca dealihea (di-aradã, cãndu shtii cã nu easti dealihea) cu scupolu ca s-lu-arãdã (s-lu-aplãnãseascã) pri cariva; minciuni, psemã, ealani, yealani, arãdeari;
(expr:
1: minciunã di la hani; minciunã cu coarni; minciunã cu coadã, minciunã gurguljitoasã = minciunã multu mari;
2: trag (cruescu, scot, fac, lj-cãrtsãnescu, etc.) minciunj = dzãc minciunj, lu (u, lji, li) arãd;
3: trec, acatsã minciunjli = minciunjli suntu pistipsiti, lumea li lja trã dealihea;
4: nj-acãtsã ghini minciuna = mi pistipsirã sh-aestu lucru nji ndreapsi huzmetea;
5: arup loclu di minciunj = suntu multu minciunos, dzãc mash minciunj;
6: hiu adrat di minciunj; gura nj-easti nvitsatã cu minciunj = hiu bun la spunearea di minciunj, mi-arãseashti sã spun minciunj, escu mari minciunos;
7: minciuna s-aleadzi ca untulemnul pisti apã = nu pots s-u-ascundzi minciuna, va s-easã tu migdani “ca untulemnul tu apã”)
{ro: minciună}
{fr: mensonge}
{en: lie}
ex: tsi tricu pri afoarã di orbul u vidzu, mutlu-lj gri, surdul s-aspãre di boatsi-lj? (angucitoari: minciuna); tsi-i tu mãnã, nu-i minciunã; cu minciuna ngushti, multu s-prãndzã, ma nu shi s-tsinj; feata-a lui easti neashtirnatã shi ari multi minciunj; lamnja li umplu di fricã di minciuna-a vulpiljei; cai lja di ureaclji minciunjli a lui?; el scoati
(expr: dzãtsi) minciunj; ne unã ne dauã, lã crui nã minciunã gurguljutoasã
(expr: lã dzãsi unã minciunã multu mari); acãtsã s-facã minciunj
(expr: s-dzãcã minciunj) shi s-arãdã lumea; s-nu-nj trapsi (s-nu-nj dzãcã) nã minciunã!; sh-io di minciunj hiu adrat
(expr: hiu mari minciunos), dzãtsi Chitlu; nj-dzãsi prifteasa, “minciunj, prefte, cari ti-arãsi?”; minciuna spusã nãoarã, nu s-bagã tu cornu altãoarã; sh-u nvitsã gura cu minciunj
(expr: easti-un mari minciunos), shi s-va s-aspunã alihea, nu poati

§ minciuni/minciune (min-cĭú-ni) sf minciunj (min-cĭúnjĭ) – (unã cu minciunã)
ex: tra s-nu vã dzãcã minciunea

§ minciunami/minciuname (min-cĭu-ná-mi) sf fãrã pl – multi minciunj
{ro: minciuni multe}
{fr: beaucoup de mensonges}
{en: full of lies}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

na2

na2 (na) inter – ia/ea, ea mutrea, vedz, ursea, lja, tsã dau, fudz di-aoa, s-ti lja neclu!, etc.
{ro: iată, na, la naiba}
{fr: voici, voilà, je vous en prie, au diable}
{en: here you are, go to the devil}
ex: tu zburãri, na (ea-l) sh-nãs; na (ea, vedz) cã treatsi pri-aclo un picurar; na iu da cheptu cu un lup; ma, nã dzuã, na-ts (ea mutrea-ts) prifteasa dzãtsi; tamam atumtsea, na, ts-agiundzi un om aush; na (ea, tsã dau, lja) di os, dã-nj di her; na, (lja, ursea) pãni; na, (lja) cutsutlu; na calu, lja-l; na-vã-l; na! sh-tini sh-mintea-ts! (s-ti lja neclu!)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

nãs

nãs (nắsŭ) pr pirs III nãsã (nắ-sã), nãsh (nắshĭ), nãsi/nãse (nắ-si) – zbor tsi tsãni loclu a atsilui (atsiljei, atsilor) trã cari si zburashti; el, dis, dãs
{ro: el, ea, dânsul}
{fr: il, elle}
{en: he, she}
ex: gri nãs (el) zbor astimtu di banã; deadun cu nãshlji; mãcã pãni cu nãshlji (elj); vru sh-nãs (el) corbul; armasi singurã nãsã (ea); cãt s-trapsirã nãsh (elj); dzãsirã nãsi (eali); nãslu (el) lipseashti s-u da; ore pleacã! dzãsi nãslu (el); Dumnidzale! strigã nãslu (el); chiru deadun cu nãshlji (elj); s-mi mãritã nãshlji (elj) vor; sh-nãsili (eali) mãcarã; nãs lj-adusi dit Vlãhii aesti stranji

§ dãs (dắsŭ) pr pirs III dãsã (dắ-sã), dãsh (dắshĭ), dãsi/dãse (dắ-si) – (unã cu nãs)

§ dis1 (dísŭ) pr pirs III disã (dí-sã), dish (díshĭ), disi/dise (dí-si) – (unã cu nãs)
ex: sh-tut unã s-him la dis (nãs); dislu (el) u-avea nãiritã; tr-atsea dislu (el) tut amãnã; mori, prifteasã, strigã dislu (el); dzãsi disã (nãsã); cu disa (ea) nu-i a gioc; cu disa (nãsã) nfumilje; disa (ea) Muscopulea eara Ierusalimlu a armãnamiljei; va hibã la dish (nãsh) cãrtsã; atselj njergu la disi (eali)

§ is2 (ísŭ) pr pirs III isã (í-sã), ish (íshĭ), isi/ise (í-si) – grai tsi lja loclu a numãljei a atsilui (a atsiljei, a atsilor) trã cari easti zborlu; es nãs, dãs, dis; (shi, formili shcurti di la “el”: ãl, ul, lu, u, ãlj, lji, lj, li, l); mini (tini, el, etc.) idyiul; mini (tini, el, etc.) sh-tut mini (tini, el, etc.)
{ro: dânsul, dânsa, dânşii, dânsele; însumi, însuţi, etc.}
{fr: il, elle, ils, elles; moi-même; toi-même, etc.}
{en: he, she, they; myself, yourself, himself, etc.}
ex: ea isãsh (insush, idyea); noi ishãne (insune, idyea); s-ti chishi pri isã (nãsã)

§ es2 (ĭésŭ) pr pirs III esã (é-sã) shi easã (ĭá-sã), esh (ĭéshĭ), esi/ese (é-si) shi easi/ease (ĭá-si) – (unã cu is1)

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

preftu1

preftu1 (préf-tu) sm, sf prifteasã (prif-teá-sã), preftsã (préf-tsã), prifteasi/priftease (prif-teá-si) – om tsi easti dus la unã sculii maxus adratã (iu easti nvitsat sh-deapoea hirotonusit) tra s-aibã ndreptul s-lituryiseascã la bisearicã shi s-facã tuti arãdzli crishtineshti; nicuchira-a preftului; afendu, pãrinti, pãpã, popã;
(expr:
1: ari preftu (la gioclu di cãrtsã) = ari riga, unã carti tsi easti multu mari la gioclu di cãrtsã (mash aslu, chetslu i mona easti unã carti ma mari);
2: lj-cãntã (lj-dzãsi) preftul dupã ureaclji; lj-deadi dolji a preftului = muri; easti mortu; lji ncljisi ocljilj;
3: gioacã preftul di bilje = zbor tsi va s-dzãcã cã lipseashti s-lu fac un lucru, cã voi i cã nu voi;
4: va ti fac preftu = va tsã dau un shcop, va ti bat;
5: plãteshti sh-ca preftu = plãteshti tinjisit, fãr di altã;
6: va tsã talji limba preftul = zbor tsi s-dzãtsi a njitslor tra s-nu s-purintã cã va yinã preftul s-lã talji limba;
7: cãt nu escu sh-io preftu = zbor tsi s-dzãtsi atumtsea cãndu vrei s-aspuni cã zboarãli spusi ma ninti nu suntu dealihea (cã sh-io nu hiu preftu!);
8: ca preftul cu purinteatsa = s-dzãtsi atumtsea cãnd un fatsi un lucru tsi shtii cã nu lipseashti s-lu facã, sh-dupã tsi-l fatsi dzãtsi cã taha nu shtia)
{ro: preot, preoteasă}
{fr: prêtre, femme de prêtre}
{en: priest, priest’s wife}
ex: ari barbã sh-preftu nu-i, ari coarni sh-bou nu-i, mea-ca-ca cu coada nsus, tsi-i? (angucitoari: capra); gioacã preftsã shi prifteasi; prifteasa armasi veduvã di tinirã; preftul lja di la yii sh-di la mortsã; preftu sã-nj ti ved!; easti prefte, muluyii; aoa ti-am, ore, prefte!; lj-featsi nã ufheljii cu shapti preftsã; s-featsi preftu hilj-su; nitsi filozuf nu sh-eara, cãt nu escu sh-io preftu; s-ts-u dzãcã preftul dupã ureaclji!
(expr: s-ti ved mortu, s-mori!); altu va preftul sh-altu prifteasa; n hoarã nu-l bagã, sh-trã casa-a preftului ãntreabã; nu-i hoarã fãrã preftu; preftul, preftu macã astalji, un alantu vai arãdã

§ priftescu (prif-tés-cu) adg prifteascã (prif-teás-cã), prifteshtsã (prif-tésh-tsã), prifteshti (prif-tésh-ti) – tsi ari s-facã cu preftsãlj; tsi tsãni di preftsã; tsi easti di preftu
{ro: preoţesc}
{fr: de prêtre}
{en: priest’s…}

§ priftami/priftame (prif-tá-mi) sf fãrã pl – multimi di preftsã; priftsami

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn