DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

mãtasi/mãtase

mãtasi/mãtase (mã-tá-si) sf mãtãsi (mã-tắsĭ) shi mãtãsuri (mã-tắ-surĭ) – hirili scoasi dit un cuculj tu cari s-aflã ncljis yermul di mãtasi (budinlu), dupã tsi easti lunjidã (bubã) sh-nãinti ca si s-facã flitur) sh-dit cari s-fatsi unã pãndzã mushatã sh-vãrtoasã trã zãvoani, cãmesh, fustãnj, etc.; mitasi, mitaxi, sirmã, santacrutã, brãsimi, brisimi, brishimi, ibrãsimi, ibrishimi, burungicã, burungichi, gron;
(expr: mãtasi; yermu di mãtasi; simintsã di mãtasi = insectã (yeatsã, bubulic) cari, dupã tsi easi dit ou shi bãneadzã un chiro ca lunjidã, sã ncljidi tu-un cuculj faptu dit hiri di mitasi; budin)
{ro: mătase}
{fr: soie}
{en: silk}
ex: poala-lj di mãtasi; ntsirnat hiu cu sitã di mãtasi; tora ti Pashti sh-featsi nã fustani di mãtasi; va s-bag estan mãtasi
(expr: yernji di mãtasi); eara sh-un cal cu perlu ca mãtasea

§ mitasi/mitase (mi-tá-si) sf mitãsi (mi-tắsĭ) shi mitãsuri (mi-tắ-surĭ) – (unã cu mãtasi)
ex: li mbairã tu-un hir di mitasi; nvitsatã di pri bumbacuri shi di pri mitãsuri

§ mitaxi/mitaxe (mi-tác-si) sf mitãxi (mi-tắc-si) shi mitãxuri (mi-tắc-surĭ) – (unã cu mãtasi)

§ mãtãsos (mã-tã-sósŭ) adg mãtãsoasã (mã-tã-sŭá-sã), mãtãsosh (mã-tã-sóshĭ), mãtãsoasi/mãtãsoase (mã-tã-sŭá-si) – tsi sh-u-adutsi cu mãtasea; tsi easti faptu di mãtasi; ca mãtasi
{ro: mătăsos}
{fr: de soie, comme la soie}
{en: like silk, of silk}
ex: ari perlu mãtãsos (ca di mãtasi); lãna arudã ari hirlu mãtãsos

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã