DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

acãri/acãre

acãri/acãre (a-cắ-ri) sf acãri (a-cắrĭ) – loc ma-analtu neacupirit di pãduri; dzeanã goalishã (munti, ohtu, mãgulã fãrã arburi); golinã, golnã
{ro: loc pleşuv}
{fr: endroit plus élevé qui n’est pas couvert, qui est chauve; sommet ou colline chauve}
{en: bald terrain or mountain top}
ex: la bisearica dit acãri (di ndzeanã); luna pari tu acãri (golinã) ca tãpsii

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

gol

gol (gólŭ) adg goalã (gŭá-lã), golj (góljĭ), goali/goale (gŭá-li) –
1: (lucru) tsi nu-ari tsiva nuntru; fãrã tsiva altu; mash el; el singur; etc.;
2: tsi nu-ari tsiva pri el (stranji pri om, frãndzã pri pom, arburi pri golinã, caduri pri stizmã, etc.); dispuljat, gulishan, goalish;
(expr:1: easti gol = easti ftohi, oarfãn;
2: gol ca tufechea = dip gulishan, tsi nu-ari dip tsiva pi el;
3: yin (fug, mi duc) cu mãna goalã = yin (fug, mi duc) fãrã s-aduc (s-ljau) tsiva cu mini;
4: talji (zboarã) goali = dzãtsi (talji) zboarã fãrã simasii, pãlavri, tsi nu vor s-dzãcã tsiva, papardeli, curcufeli, shahlamari;
5: nu-lj si mãcã goalã = easti om bun, gioni; nu easti om di-aradã ca s-pots s-ti-agiots cu el)
{ro: gol, despuiat; sărac; numai}
{fr: vide, creux; nu, à poil, dépouillé}
{en: empty; naked, bare}
ex: cap gol di (fãrã di, tsi nu-ari) minti; butsli suntu goali (nu-au tsiva nuntru); muntsãlj va s-armãnã golj (fãrã tsiva) shi ernji; suntu golj di (fãrã) turmi muntsãlj; dimneatsa goalã (dispuljatã, gulishanã) tut mi-aflam; am unã carti goalã (mash unã carti); chiupa di umtu nã u alãsarã goalã (fãrã tsiva nuntru); mash atsea casã goalã (singurã) avea; am tsi dzãts tini, mi-alãsã gol (fig: fãrã tsiva, ftohi, oarfãn), gulishan; goalã (fig: goalishi, fãrã tsiva, ftohi) s-ti ved!; un gol (mash un, el singur) tu shapti feati; ti pãni goalã l-dai ficiorlu? (mash trã pãni, fãrã tsiva altu, trã tsiva dip?); mãcã pãni, sh-goalã (fãrã tsiva altu) sh-fãr di cash; ma bunã pãni goalã cu-arãdeari, dicãt gheli multi cu ncãceari; elj golj (mash elj, elj singuri) vinjirã; a tatã-tui, ljirtatlu, nu-lj si mãca goalã
(expr: eara om bun, gioni cu cari nu puteai s-ti-agiots); talji, zburashti multi goali
(expr: zboarã goali, papardeli)

§ gulescu (gu-lés-cu) vb IV gulii (gu-líĭ), guleam (gu-leámŭ), gulitã (gu-lí-tã), guliri/gulire (gu-lí-ri) –
1: scot dit un lucru (vas, buti, casã, etc.) tut tsi s-aflã nãuntru (sh-lu bag tu altu tsiva, icã lu-aruc); scot, dishertu, discarcu, versu;
2: ãlj ljau (ãl dispolj di) tut tsi ari sh-lu-alas fãrã dip tsiva; mprad
{ro: goli, despuia}
{fr: vider, dénuder, dévêtir, dépouiller}
{en: empty; bare, strip, drain}
ex: gulii cupa di yin (biui tut yinlu dit cupã); va s-gulescu chiupa; gulit (scoasit sh-biut tut tsi-avea tu) unã buti di yin; nj-si guli casa deanda fudzi; mi gulirã fari (nj-loarã tut, mi-alãsarã gol); furlji nã gulirã (mprãdarã, loarã tut tsi-avea) casa; s-ti guleshti (si scots di pri tini tut tsi ai shi s-hii) cum ti featsi mã-ta; gulea (aminta tut la cãrtsã, loa tuts pãradzlji tsi lj-avea alantsã) dipriunã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

munti/munte

munti/munte (mún-ti) sm muntsã (mún-tsã) – loc multu ma-analtu di loclu di deavãrliga (multu ma mari sh-analtu di ohtu); ohtu, dzeanã, golinã, golnã;
(expr:
1: munti cu foc = munti dit chipita-a curi easi fum, foc sh-arãuri di cheatrã tuchitã; vulcan;
2: (ca un) munti = (i) (om i lucru) tsi easti ca un munti di-analtu, di greu, di vãrtos, etc.; (ii) (ambodyiu i cheadicã) tsi easti greu trã tritseari i azvindzeari;
3: ishi tu muntsã = dusi tu muntsã s-bãneadzã ca fur; ishi fur;
4: lj-fac muntsãlj padi; muntsãlj lj-adar cãmpu = alag pristi tut loclu, cutriyir muntsãlj dip canda suntu padi;
5: lj-aspun muntsã = lj-aspun gretsuri, banã greauã;
6: easti di-atselj tsi-ashteaptã s-yinã muntili la nãs = easti multu linãvos;
7: vimtul bati shi muntili aurlã = un s-alavdã cu lucrul faptu di altu;
8: muntili di neauã nu s-aspari = udatlu di ploai nu s-aspari; zbor tsi s-dzãtsi tr-atsel tsi easti aplucusit shi multu nvirinat di-unã mari ghideri tsi-l pãtsã, shi easti agudit diznou di-unã altã ghideri;
9: munti cu munti nu s-adunã, ma om cu om! = muntili cu munti nu poati si s-adunã, ma omlu cu om s-adunã lishor!;
10: ashteaptã s-yinã muntili la nãs = zbor tsi s-dzãtsi tr-atsel tsi-ashteaptã trã tsiva tsi nu va si s-facã vãrãoarã;
11: cari gura nu-l doari, muntsãlj disicã = zbor tsi s-dzãtsi trã un tsi nu-ari altu lucru shi zburashti, aurlã tu vimtu)
{ro: munte}
{fr: mont, montagne}
{en: mountain}
ex: vãrnãoarã muntsãlj a noshtri nu armãn fãrã neauã; munte, frate, mi duc hima; ea nu ti plãndzi, munte vrut; muntili di neauã nu s-aspari; muntsãlj lj-adrã padi
(expr: alãgã multu sh-pristi tut); acãtsãm muntsãlj; lj-aspuni muntsã (fig: cheadits); fã muntsãlj padi
(expr: alagã pristi tut); dit muntsãlj a vlahuhorlor; armãnlu tu muntsã easti ca amarea arihãtipsitã; casa-a noas trã-i muntili; va ti-avem ca un munti
(expr: ca un munti greu sh-vãrtos di cari va nã ndrupãm); giuratlu aestu greu ca muntili tsi ngreacã
(expr: giuratlu ngreacã multu); muntsãlj lj-adrã cãmpu, nu-alãsã vali sh-pãduri
(expr: alãgã multu sh-cutriyirã pristi tut); omlu-aestu eara ca un munti
(expr: multu analtu, ca un munti); tutiputa bunã s-vindi dit munti; alghi tu pundzã, shi peshti tu muntsã

§ muntish (mun-tíshĭŭ) adg munti-shi/muntishe (mun-tí-shi), muntish (mun-tíshĭ), muntishi/mun-tishe (mun-tí-shi) – di la munti; tsi ari s-facã cu muntili, tsi bãneadzã i yini di la munti; tsi s-aflã tu munti; muntos, muntinescu

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

spãn

spãn (spắnŭ) sm, sf spãnã (spắ-nã), spãnj (spắnjĭ), spãni/spãne (spắ-ni) – (bãrbat) tsi nu-lj creashti barba (sh-nitsi mustãtsli); tsi easti cu grunjlu fãrã peri; spãnac, chiosi;
(expr: munti spãn = munti dispuljat (gulishan, goalish) di arburi; golinã, golnã, gulinã, acãri)
{ro: spân}
{fr: glabre, imberbe}
{en: glabrous, beardless}
ex: shi spãn shi bun nu s-fatsi; omlu spãn nu-ari ananghi di xurafi; tu-atsel munti spãn
(expr: goalish, dispuljat di arburi) sh-analtu; fatsa-atsea spãnã (fãrã peri); tuti lucrili si ndreg, mash barba-a spãnlui nu creashti; cãndu-l vidzurã, un picurar spãn; pots, tini spãne shi stai cu mãnjli n sin?; s-mi dutsets apoea la amirãlu, gri spãnlu; cãndu-l vidzurã, un picurar spãn

§ spãnac2 (spã-nácŭ) sm, sf spãnacã (spã-ná-cã), spãnats (spã-nátsĭ), spãnatsi/spãnatse (spã-ná-tsi) – spãn njic
{ro: spân micuţ}
{fr: petit glabre, petit imberbe}
{en: small glabrous, small beardless}
ex: dzãsi un spãnac; fatsã spãnacã

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã