|
disvãlit
disvãlit (dis-vã-lítŭ) adg disvãlitã (dis-vã-lí-tã), disvãlits (dis-vã-lítsĭ), disvãliti/disvãlite (dis-vã-lí-ti) – scriari neaprucheatã tu-aestu dictsiunar; vedz dizvãlit
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascãdisvãlescu
disvãlescu (dis-vã-lés-cu) (mi) vb IV disvãlii (dis-vã-líĭ), disvã-leam (dis-vã-leámŭ), disvãlitã (dis-vã-lí-tã), disvãliri/disvãlire (dis-vã-lí-ri) – scriari neaprucheatã tu-aestu dictsiunar; vedz dizvãlescu
T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã