DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

cãtãdixescu

cãtãdixescu (cã-tã-dic-sés-cu) (mi) vb IV cãtãdixii (cã-tã-dic-síĭ), cãtãdixeam (cã-tã-dic-seámŭ), cãtãdixitã (cã-tã-dic-sí-tã), cãtãdi-xiri/cãtãdixire (cã-tã-dic-sí-ri) – mi-ariseashti s-fac tsiva cu vreari trã cariva (ma njic, ma slab, etc.); mi tãpinusescu n fatsa-a unui (nj-scad tinjia, nj-adun coada, etc.) cãndu fac tsiva; (mi) cãtãfronisescu
{ro: binevoi, catadixi; se umili}
{fr: daigner; condescendre; se humilier}
{en: condescend to; deign to; humiliate oneself}
ex: nu mi cãtidixescu (nu mi cãtãfronisescu, nu voi sã-nj scadã tinjia) si stau cu tini

§ cãtãdixit (cã-tã-dic-sítŭ) adg cãtã-dixitã (cã-tã-dic-sí-tã), cãtãdixits (cã-tã-dic-sítsĭ), cãtãdixiti/cãtãdi-xite (cã-tã-dic-sí-ti) – tsi-lj s-ari faptã tsiva cu vreari; tsi easti faptu si s-aducheascã tapin; cãtãfronisit
{ro: binevoit, catadixit; umilit}
{fr: daigné; condescendu; humilié}
{en: condescended to; deigned to; humiliated}

§ cãtãdixiri/cãtãdixire (cã-tã-dic-sí-ri) sf cãtã-dixiri (cã-tã-dic-sírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu cariva s-cãtã-dixeashti; cãtãfronisiri
{ro: acţiunea de a binevoi, de a catadixi; de a se umili}
{fr: action de daigner; de condescendre; de se humilier}
{en: action of condescending to; of deigning to; of humiliating oneself}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

catafronisi/catrafonise

catafronisi/catrafonise (ca-tra-fó-ni-si) sf catafronisi (ca-tra-fó-nisĭ) – atsea tsi-aducheashti cariva trã un om pri cari nu poati s-lu tinjiseascã (sã-lj facã ihtibari, s-lu da di mãnear), cã ari faptã lucri slabi sh-arushinoasi; cãtãfronji
{ro: dispreţ}
{fr: dédain, mépris}
{en: disdain, scorn}

§ cãtãfronji/cãtãfronje (cã-tã-fró-nji) sf cãtãfronj (cã-tã-frónjĭ) – (unã cu catafronisi)

§ cãtãfronisescu (cã-tã-fro-ni-sés-cu) vb IV cãtãfronisii (cã-tã-fro-ni-síĭ), cãtãfro-niseam (cã-tã-fro-ni-seámŭ), cãtãfronisitã (cã-tã-fro-ni-sí-tã), cãtã-fronisiri/cãtãfronisire (cã-tã-fro-ni-sí-ri) – lj-portu a unui catafronisi; nu pot s-lji fac ihtibari (s-lu tinjisescu pri cariva) trã lucrili slabi sh-arushinoasi tsi ari faptã; l-fac pri cariva si s-tãpinu-seascã (sã-lj scadã tinjia, sã-lj cadã narea, si sh-adunã coada, etc.); cãtãdixescu, tãpinusescu
{ro: dispreţui, înjosi, umili}
{fr: mépriser, humilier}
{en: scorn, humiliate}

§ cãtãfronisit (cã-tã-fro-ni-sítŭ) adg cãtãfronisitã (cã-tã-fro-ni-sí-tã), cãtãfronisits (cã-tã-fro-ni-sítsĭ), cãtãfronisiti/cãtãfronisite (cã-tã-fro-ni-sí-ti) – tsi nu-lj si fatsi ihtibari, tinjii di cariva; tsi easti faptu si s-tãpinuseascã; cãtãdixit, tãpinusit
{ro: dispreţuit, înjosit, umilit}
{fr: méprisé, humilié}
{en: scorned, humiliated}

§ cãtãfronisiri/cãtãfroni-sire (cã-tã-fro-ni-sí-ri) sf cãtãfronisiri (cã-tã-fro-ni-sírĭ) – atsea tsi fatsi atsel tsi cãtãfroniseashti pri cariva; cãtãdixiri, tãpinusiri
{ro: acţiunea de a dispreţui, de a înjosi, de a umili; dispreţuire, înjosire, umilire}
{fr: action de mépriser, d’humilier}
{en: action of scorning, of humiliating}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã        

coadã

coadã (cŭá-dã) sf codz (códzĭ) shi coadi/coade (cŭá-di) –
1: mãdularlu di dinãpoi a prãvdzãlor, tsi-ansari dit truplu-a lor, di-aradã, ma nsus di cur, ca unã lugurii lungã shi suptsãri; partea cu peani tsi s-aflã tu dinãpoea-a truplui di pulj; partea di dinãpoi, di-aradã ma suptsãri, a truplui di ndauã prici ca, bunãoarã, pescul, nipãrtica, etc.;
2: perlu dit caplu-a muljerlor (sh-a bãrbatslor, cãtivãrãoarã) tsi creashti lungu shi easti mpiltit; cusitsã, pãltãnitsã, pultãnitsã, plitencã, cuseauã, chicã;
3: partea cu cari frãndzãli (lilicili, frutili, etc.) suntu ligati di truplu (alumãchili) a pomlui (a earbãljei, etc.);
4: partea suptsãri shi lungã dit unã pitachi (litacicã) tsi s-pindzurã cãtã nghios;
5: partea dit-unã hãlati (lupatã, meturã, tigani, tengiri, etc.) di cari s-acatsã cu mãna;
6: aradã lungã di oaminj tsi-ashteaptã tsiva; (fig:
1: coadã (sf) = (i) omlu (pravda, lucrul) cari, tu-unã aradã di oaminj (prãvdzã, lucri), s-aflã tu soni, easti coduslu, easti-atsel dit soni; (ii) omlu tsi easti nai ma putsãn bunlu, nai ma slablu, nai ma glarlu, etc., dit unã parei di oaminj; (iii) lãna di la coada-a oailjei; (iv) oai, pravdã; (v) un tsi s-dutsi tut chirolu dupã (cu) un altu, sh-nu lu-alasã s-hibã dip singur (cã-l va multu, cã va s-veadã iu s-dutsi sh-tsi fatsi, etc.); (vi) cusuri, mã-hãnã, catmeri, smãrdã; (vii) mãdularlu-a bãrbatlui tsi lu-aleadzi di muljari, sh-cari s-aflã tu partea di nafoarã, di nghios sh-di nãinti a truplui; putsã, pulã, mandal, nanciu, hãlati, noaci, noadã, ciulicã, sochi;
2: (n, tu) coadã (adv) = dit (tu) soni, dit (tu) bitisitã, tu mardzini, etc.; acabeti, angeac, artãc, neisi, etc.; expr:
3: coadã-baturã (cŭá-dã-bá-tu-rã) sf (pluralu: coadã-baturi/coadã-bature) – pulj njic, sumolcu (siv, bagav), tsi bãneadzã di-aradã piningã api, cu coada lungã tsi sh-u minã tut chirolu, sh-cari s-dutsi sã-sh treacã earna tu locuri ma caldi; bajancã, cutrubatã, codabatrã;
4: coadã-albushi/coadã-albushe sf (pluralu: coadã-albu-shi/coadã-albushe) = pulj cu coada tsi da ca pri albu; cudalbã;
5: coadã-aroshi/coadã-aroshe sf (pluralu: coadã-aroshi/coadã-aroshe shi codz-aroshi/codz-aroshe shi coadi-aroshi/coadi-aroshe) = pulj tsi ari coada aroshi;
6: coada-a calui sf (pluralu: codzli-a calui) = soi di earbã tsi creashti tu locurli vlãngoasi, dit vãljuri, cu dauã trupuri, goali pri dinãuntru, unlu cari adarã fructi shi altu sterpu;
7: coadã-shurichinã sf (pluralu: codz shurichinji) = earbã tsi creashti prit tuti locurli, pi cãmpu i pit uboarili-a oaminjlor, cu frãndzã ca peani sh-lilicili, di-aradã albi, adunati stog ca tu-unã soi di arapun i umbrelã; shuricinã, shurichinã;

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

nari/nare

nari/nare (ná-ri) sf nãri (nắrĭ) – partea tsi-ansari cãtã nafoarã din fatsã (tsi s-aflã namisa di frãmti shi gurã) prit cari omlu anjurzeashti shi lja anasã; nas;
(expr:
1: nari traptã = (nari) mushatã;
2: nj-trag narea = am unã heavrã (sirmii, sinahi, aremi) tsi mi fatsi sã-nj curã narea;
3: l-trag di nãri; l-duc di nari; lj-trec cãrcheljlu di nari = fatsi tut tsi-lj dzãc mini (ca ursa cu cingheljlu di nari); lu-arãd cu minciunj tra s-facã tsi voi mini;
4: ari nãri trapti; ari (tsãni, imnã cu) narea (nãrli) nsus; nu lj-agiundzi la nari = s-tradzi (pi, ca, di) mari; easti alãvdos; easti multu pirifan, s-cãmãruseashti multu;
5: ari bunã nari = anjurzeashti ghini, u-aducheashti lishor unã anjurizmã;
6: strãmbu narea = (i) nu hiu ifhãristisit; nu mi-ariseashti; (ii) fac camomati, nãji; (iii) shuvãescu, stau sh-mi minduescu ma s-hibã ghini s-lu fac un lucru (cã nu para voi s-lu fac); nu-nj yini s-fac ni unã ni-alantã; stau sh-nu shtiu tsi s-fac; stau pi dauã; frãngu oasi; frãngu coasti; etc.;
7: lj-talj (lj-frãngu) nãrli; lj-dau pristi nari = (i) lj-curmu orixea s-facã tsiva; l-fac s-nu mata mutã caplu; lu-aspar; l-culãsescu; (ii) lu-arushinedz, ãlj scad tinjia; ãlj ljau njirlu/mixa; l-cãtãdixescu, l-cãtrãfonisescu;
8: lj-aplec (lj-dipun, lj-talj, lj-frãngu, lj-pãciutedz, l-fac sã-lj cadã) narea (nãrli); lj-u dau pristi nãri; lj-u dau tu nari; etc. = l-cãtãdixescu, l-cãtrãfonisescu, l-fac si s-arushineadzã, ãl fac si s-aducheascã ma njic, ãlj ljau njirlu; l-fac s-aducheascã cã ari stepsu; l-fac si s-cãmãruseascã (si s-alavdã) ma putsãn, l-fac si s-aducheascã ma putsãn pirifan, ãl fac sã sh-adunã coada, l-fac sã-sh dipunã urecljili, etc.;
9: spindzur nãrli; nj-umflu nãrli; nj-yini la nãri; hiu cu nãrli spindzurati = chicusescu, mi cãrteashti tsiva, nu mi-arãseashti; mi nãirescu;
10: nj-acats narea = (nj-acats narea cã) nj-yini-agnos di tsi ved i avdu;
11: nj-adun nãrli; lu-am tu nãri = nj-easti agnos, nu pot s-lu ved dininti;
12: u-am sum nari = u-am dip aproapea;
13: u bag sum nari (arãchia) = mi-arãseashti (arãchia);
14: arãd pri sum nãri = sumarãd, arãd peascumta, fac hazi, mi-arãseashti tsiva tsi ved (tsi avdu, tsi s-fatsi, etc.); arãd pri sum mustãts;
15: nj-treatsi priningã nari = nj-treatsi dinintea-a ocljilor sh-nu u ved; nj-ascapã oara (arastea) s-lu fac un lucru;
16: nj-bag narea iu nu lipseashti; nj-bag narea iutsi agiungu = mi-ameastic tu lucri xeani trã cari nu-am vãrã sinfer;
17: lj-u scot prit nãri = lj-lu-aduc aminti (nu lu-alas s-agãrshascã) tut chirolu bunlu tsi lj-am faptã; lj-caftu ma multu dicãt nj-ari datã (faptã); lj-u discumpãr; lj-u scot analmã (nalimã) prit gurã; etc.;
18: nj-easi prit nãri = lucrili nj-es anapuda, u pat;
19: lu am tu nãri = lj-am multã inati;

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

tapin

tapin (tá-pinŭ) adg tapinã (tá-pi-nã), tapinj (tá-pinjĭ), tapini/tapine (tá-pi-ni) – tsi nu easti pirifan; tsi easti simplu (aplo) shi nu lu-ariseashti si s-alavdã; cari-ascultã sh-fatsi tsi-lj si dzãtsi fãrã s-cãrteascã; tapinos
{ro: modest, smerit, umil}
{fr: modeste, humble, soumis}
{en: modest, humble, obedient}
ex: fush cãlãuzlu-anostru tapin (ascultãtor, tsi nu s-aspuni dip pirifan) shi mintimen

§ tapinos (ta-pi-nósŭ) adg tapinoasã (ta-pi-nŭá-sã), tapinosh (ta-pi-nóshĭ), tapinoasi/tapinoase (ta-pi-nŭá-si) – (unã cu tapin)

§ tãpinusescu (tã-pi-nu-sés-cu) (mi) vb IV tãpinusii (tã-pi-nu-síĭ), tãpinuseam (tã-pi-nu-seámŭ), tãpinusitã (tã-pi-nu-sí-tã), tãpinusi-ri/tãpinusire (tã-pi-nu-sí-ri) – l-fac pri cariva si s-aducheascã tapin; l-cãtãfronisescu pri cariva (l-fac sã-lj cadã tinjia, sã-lj cadã narea, si sh-adunã coada, sã-lj ljau njirlu, sã-lj frãngu nãrli, etc.); cãtãfronisescu, cãtãdixescu
{ro: umili}
{fr: humilier}
{en: humiliate, humble someone}

§ tãpinusit (tã-pi-nu-sítŭ) adg tãpinusitã (tã-pi-nu-sí-tã), tãpinusits (tã-pi-nu-sítsĭ), tãpinusi-ti/tãpinusite (tã-pi-nu-sí-ti) – tsi easti faptu si s-aducheascã tapin; tsi lj-ari scãdzutã tinjia (tsi sh-ari adunatã coada, tsi-lj s-ari loatã mixa, tsi-lj si freadzirã nãrli, etc.) cãtãfronisit, cãtãdixit
{ro: umilit}
{fr: humilié}
{en: humiliated, humbled}

§ tãpinusiri/tãpinusire (tã-pi-nu-sí-ri) sf tãpinusiri (tã-pi-nu-sírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu cariva easti tãpinusit; cãtãfronisiri, cãtãdixiri
{ro: acţiunea de a umili}
{fr: action d’humilier}
{en: action of humiliating, of humbling someone}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã