DICTSIUNAR XIYISITU ONLINE A LIMBÃLJEI ARMÃNEASCÃ  
ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ


Dictsiunar: Tuti ; Zboarã: Di iutsido; (cama multi...)

agalea

agalea (a-gá-lea) adv – fãrã-agunjii, fãrã avrapã; putsãn cãti putsãn; galea, preagalea, peagalea, pagalea, anarga, anargalui, peanarga, preanarga, omnja, cãteanjor, cãtilin
{ro: agale}
{fr: lente-ment, nonchalamment}
{en: slowly, nonchalant}
ex: agalea-agalea (fãrã-avrapã, putsãn cãti putsãn) agiumsirã; agalea, agalea (peanar-ga-anarga), o lai, frate

§ galea (gá-lea) adv – (unã cu agalea)
ex: galea, galea, o, lai sor

§ agali/agale (a-gá-li) adv – (unã cu agalea)

§ agalits (a-ga-lítsŭ) adv – (unã cu agalea)
ex: agalits (peanarga) yin

§ agalitsa (a-ga-lí-tsa) adv – (unã cu agalea)

§ preagalea (prea-gá-lea) adv – (unã cu agalea)

§ peagalea (pea-gá-lea) adv – (unã cu agalea)

§ pagalea (pa-gá-lea) adv – (unã cu agalea)

§ agalnic (a-gál-nic) adg agalnicã (a-gál-ni-cã), agalnits (a-gál-nitsĭ), agalnitsi/agalnitse (a-gál-ni-tsi) – tsi fatsi lucrili peanarga; yeavashcu
{ro: molatic}
{fr: lent, nonchalant}
{en: slow, nonchalant}

§ agãlescu (a-gã-lés-cu) vb IV agãlii (a-gã-líĭ), agãleam (a-gã-leámŭ), agãlitã (a-gã-lí-tã), agãliri/agãlire (a-gã-lí-ri) –
1: fac lucrili (s-neagã, s-creascã, si s-minã, etc.) cama peagalea; agãlisescu, agãljisescu;
2: ashteptu, adastu
{ro: încetini, aştepta}
{fr: rallentir; attendre}
{en: slow down; wait}
ex: pri cali cãrvãnjli agãlescu (s-minã cama peagalea); agãlits (imnats ma peanarga), s-tritsem traplu; agãlits (ashtiptats) s-u ntribãm

§ agãlit (a-gã-lítŭ) adg agãlitã (a-gã-lí-tã), agãlits (a-gã-lítsĭ), agãliti/agãlite (a-gã-lí-ti) – tsi s-fatsi (i s-ari faptã) ma peanarga; agãlisit, agãljisit, ashtiptat, etc.

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã         ma multu/ptsãn

ligusescu

ligusescu (li-ghu-sés-cu) vb IV ligusii (li-ghu-síĭ), liguseam (li-ghu-seámŭ), ligusitã (li-ghu-sí-tã), ligusiri/ligusire (li-ghu-sí-ri) – nj-cadi milii (greu); nj-yini lishin (milii); nj-yini arãu shi mi-aduchescu multu slab di-unã lãngoari (nimãcari, seati, multã avursiri, copuslu faptu, etc.); avursescu (apustusescu, mi curmu, mi pidipsescu, etc.) multu di multu; lishin, lishinedz, lishnedz, agãljisescu
{ro: leşina, pierde cunoştinţa, se istovi}
{fr: s’évanouir, perdre connaissance; se pâmer; s’épuiser}
{en: faint, become unconscious; exhaust oneself}

§ ligusit (li-ghu-sítŭ) adg ligusitã (li-ghu-sí-tã), ligusits (li-ghu-sítsĭ), ligusiti/ligusite (li-ghu-sí-ti) – lishinat, lishnat, agãljisit
{ro: leşinat, istovit, epuizat}
{fr: évanoui, perdu la connaissance; pâmé; épuisé}
{en: fainted, who became unconscious; exhausted oneself}
ex: din cãmpu ligusit (lishinat, curmat multu di lucru); dultseami lishinatã, ligusitã

§ ligusi-ri/ligusire (li-ghu-sí-ri) sf ligusiri (li-ghu-sírĭ) – atsea tsi s-fatsi cãndu liguseashti cariva; lishinari, lishnari, agãljisiri
{ro: acţiunea de a leşina, de a pierde cunoştinţa, de a se istovi; leşinare, epuizare}
{fr: action de s’évanouir, de perdre connaissance; de se pâmer; de s’épuiser; évanouissement}
{en: action of fainting, of becoming unconscious; of exhausting oneself; fainting}

T.Cunia Dictsiunar-a-Limbãljei-Armãneascã